Kaia Iva: tööturg vajab ka pensioniealisi appi

"Praegu töötab ligi viiendik pensioniealistest, mis tähendab, et on vaja leida meetmed, kuidas üha enam pensioniealisi oleksid tööturul aktiivsed," ütles sotsiaalkaitseminiser Kaia Iva, kelle sõnul lahendus seisnev elukestvas õppes ning tööturu paindlikkuses. Uuringu kohasel jääb aastaks 2025 Eestis tööealisi 43 000 võrra vähemaks.

Pilt: Scanpix

Kaia Iva: tööturg vajab ka pensioniealisi appi (1)

"Praegu töötab ligi viiendik pensioniealistest, mis tähendab, et on vaja leida meetmed, kuidas üha enam pensioniealisi oleksid tööturul aktiivsed," ütles sotsiaalkaitseminiser Kaia Iva, kelle sõnul lahendus seisnev elukestvas õppes ning tööturu paindlikkuses. Uuringu kohasel jääb aastaks 2025 Eestis tööealisi 43 000 võrra vähemaks.

Uuringu kohaselt väheneb tööealiste arv lähiaastatel 43 000 inimese võrra, sotsiaalkaitseminiser Kaia Iva sõnul vajab tööturg seetõttu paindlikkust ja hoiakute muutust, vahendas BNS.

"Töökäte arvu vähenemise tingimustes on oluline tagada, et kõik, kes soovivad, ka jõukohast tööd leiavad, see eeldab tööturult enam paindlikkust ja kindlasti ka tööandjate soovi kõrgemas eas töötajaid koolitada, et nende oskused ei vananeks," ütles Iva sotsiaalministeeriumi pressiesindaja vahendusel.

Kutsekoja OSKA ja majandusministeeriumi tööturu-uuringust selgub, et aastaks 2025 jääb Eestis tööealisi 43 000 võrra vähemaks. Uuringu kohaselt jääb töötajate arv samaks vaid siis, kui nii töö- kui ka pensioniealiste hõive kasvab. Selleks, et töötajaid jätkuks, tuleb kõigil töötada kauem ning mitteaktiivsete osakaal tööealistest peab veelgi vähenema, väidavad uuringu autorid.

"Praegu töötab ligi viiendik pensioniealistest, mis tähendab, et on vaja leida meetmed, kuidas üha enam pensioniealisi oleksid tööturul aktiivsed. Tingimustes, kus tööealine elanikkond kahaneb, saab tööturul aktiivsete inimeste arv kasvada vaid seni tööturul mitteaktiivsete arvelt," märkis Iva. "Valitsuse tasandil saab reguleerida makrotasandi küsimusi nagu tööhõive ja pensionile jäämine, kuid ettevõtted peaksid keskenduma mikrotasandi nõuetele nagu ümberõpe, paindlikumad töötingimused ja vananeva tööjõu oskuste parandamine."

Kiireima kasvuga tegevusala on programmeerimine ning jätkuvat hõive suurenemist oodatakse ka kutse-, teadus- ja tehnikategevuses. "Kuna informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia on ajas muutunud üha tähtsamaks ning nendega seotud teadmised on vajalikud juba kõikides tööstusharudes, nii vanade kui noorte jaoks, siis on tarvilik tõsta töötajate IKT-alast kompetentsi, et nad oleksid tööturul konkurentsivõimelised," lisas Iva. "Elukestev õpe on hädavajalik."

Prognoosi kohaselt on aastaks 2025 suurim töökohtade kadu hariduses, protsendina aga avalikus halduses ja riigikaitses. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ning sotsiaalteenustesse.

Kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustöötajate osakaal suureneb: 46 protsendil tulevikutöötajatest peaks olema kõrg- ning igal kolmandal kutseharidus. Oodata on põhi- ning keskharidusega töötajate vajaduse langust.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...