Kantar Emor: viiendik palgatöötajaist tahab hakata ettevõtjaks

Praegu firmat omava ettevõtja profiil on üsna aimatav – nende hulgas on rohkem mehi, eestlasi, 35-49-aastaseid ning suuremat isiklikku sissetulekut teenivaid inimesi.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Kantar Emor: viiendik palgatöötajaist tahab hakata ettevõtjaks (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

Praegu firmat omava ettevõtja profiil on üsna aimatav – nende hulgas on rohkem mehi, eestlasi, 35-49-aastaseid ning suuremat isiklikku sissetulekut teenivaid inimesi.

Viiendik seni äritegevusest eemale jäänud Eesti elanikest soovib hakata lähima viie aasta jooksul ettevõtjaks, lootes nii suuremat paindlikkust oma tööelu korraldamisel, aga ka eneseteostusele ja sõltumatusele tööandjast, selgub Kantar Emori finantsseirearuandest, vahendas BNS.

Seejuures loodab 16 protsenti asutada oma firma ja kuus protsenti hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, valdav osa plaanib tegeleda oma äriga põhitöö kõrvalt. 14 protsenti Eesti elanikest on aga juba praegu ettevõtjad, kes asutanud oma firma. Samas leidub neid, kes on kunagi oma firma loonud, koguni 24 protsenti – see tähendab, et väga suur osa ehk tervelt kümnendik on oma ärist mingil põhjusel loobunud, teatas Kantar Emor.

Kantar Emori eksperdi Tauno Mändla sõnul unistavad paljud vastanud ettevõtja rolliga kaasnevast eneseteostusest ja suuremast vabadusest ning sõltumatusest, mis võib olla tegelikkuses ka näiv. "Alustava ja tõsisele kasvule suunatud ettevõtja peamiseks vabaduseks on võimalus töötada ka unetundide arvelt. Paljud näevad äris võimalust ühendada oma hobi ning töö, suurem majanduslik iseseisvus täiendava või ka hea sissetuleku näol mängib ajendina isegi mõnevõrra väiksemat rolli," rääkis ta.

"Nagu selgus meie uuringust, kavatseb kümnest oma ettevõtte loomist plaanivast palgatöötajast seitse küll alustada äri, aga jätkata samal ajal ka palgatööga. Selline pealtnäha riskivaba lähenemine ei pruugi olla päriselus kuigi realistlik ja nii võibki juhtuda, et ettevõtlusega alustamisel saab muude takistuste kõrval paljudele suurimaks piduriks just piisava riskivalmiduse puudumine ja hirm ebaõnnestumise ees," lisas Mändla.

Praegu firmat omava ettevõtja profiil on üsna aimatav – nende hulgas on rohkem mehi, eestlasi, 35-49-aastaseid ning suuremat isiklikku sissetulekut teenivaid inimesi. Tervelt 70 protsenti küsitletud ettevõtjatest on mehed ja veerand mitte-eestlased. Ettevõtjatest pooltel on keskharidus ja ligi 40 protsendil kõrgharidus. Paraku on oma ettevõttest loobunute hulgas võrreldes jätkajatega oluliselt suurem osa muust rahvusest elanikel, naistel, vanematel ning madala sissetulekuga eestimaalastel.

Mändla sõnul näitab uuring kokkuvõttes seda, et suure osa Eesti elanike ettevõtlusvaim pole kuigi kõrge, sest neljal viiendikul pole kavas oma äriga alustada. Enim takistab ettevõtlusega alustamist hea ja edu tõotava idee puudumine, samuti kahtlevad vastajad enda ettevõtlusega toimetulekus, peljates, et neil puuduvad vastavad oskused ja teadmised. Viiendik kinnitab, et tunneb hirmu liigsuure riski, ebaõnnestumise ning selle ees, et ettevõtlusega tegelemine ei paku piisavat finantsilist kindlustunnet.

Finantsseire 2018 on uuring, mis kaardistab Eesti elanike ja leibkondade finantskäitumist ning suhtumist erinevatesse finantsteemadesse. Uuringu üldkogumi moodustasid 18-74-aastased Eesti elanikud, kokku küsitleti tänavu mais 1650 Eesti elanikku.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...