Keskmine palk kasvas kolmandas kvartalis 7,5 protsenti 1291 euroni

Maakonniti oli 2018. aasta kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1435 eurot Harju ja 1272 eurot Tartu maakonnas ning madalaim ehk 927 eurot Hiiu ja 968 eurot Valga maakonnas.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Keskmine palk kasvas kolmandas kvartalis 7,5 protsenti 1291 euroni

Toimetaja: Moonika Tuul

Maakonniti oli 2018. aasta kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1435 eurot Harju ja 1272 eurot Tartu maakonnas ning madalaim ehk 927 eurot Hiiu ja 968 eurot Valga maakonnas.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7,5 protsenti, keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis, vahendas BNS.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes kolmandas kvartalis brutokuupalk 2,3 protsenti. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata jäi brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatas statistikaamet.

Preemiad tõusid ka

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 41 protsenti ja tõusid 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 9 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud keskmise brutokuupalga aastakasvu ei mõjutanud. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes samuti 7,5 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga kiirenes ning kolmandas kvartalis oli reaalpalga tõus 3,8 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 7,51 eurot, jäädes eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Finants- ja kindlustusvallas kõrgeim palk

Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, kus see oli 2066 eurot, ning info ja side tegevusalal, kus see oli 2181 eurot. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja sihtasutused.

Kolmandas kvartalis paistab silma ka brutokuupalga tõus hariduse tegevusalal. Lisaks tööjõukulude kasvule on selle tegevusala palgatõus osaliselt mõjutatud ka puhkusetasude jaotumisest teise ja kolmanda kvartali vahel. Kui 2017. aastal moodustas puhkusetasu kolmandas kvartalis hariduse tegevusala brutopalga kogusummast 31 protsenti, siis 2018. aastal 37 protsenti.

Brutokuupalk tõusis 2018. aasta kolmandas kvartalis kõikidel tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevused, kus brutokuupalk langes 3,1 protsenti. Väiksem oli brutokuupalga kasv 3,4 protsendiga info ja side tegevusalal, 4,1 protsendiga veonduses ja laonduses ning 4,1 protsendiga kinnisvaraalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli 1562 eurot riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1533 eurot välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Brutokuupalga aastakasv oli kolmandas kvartalis kiireim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.

Harjumaal kõrgeim palk

Maakonniti oli 2018. aasta kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1435 eurot Harju ja 1272 eurot Tartu maakonnas ning madalaim ehk 927 eurot Hiiu ja 968 eurot Valga maakonnas. Brutokuupalk kasvas kõikides maakondades. Brutokuupalga aastakasv oli kolmandas kvartalis kiireim Põlva ja Saare maakonnas ning aeglasem Võru ja Lääne-Viru maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta kolmandaskvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,5 protsenti suurem kui 2017. aasta kolmandaskvartalis ja samas suurusjärgus 2018. aasta teise kvartaliga. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud palgauuringusse alla 50 töötajaga MTÜ-de ja sihtasutuste lisamisest.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 1733 eurot ja tunnis 12,21 eurot. 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1 protsenti suurem.

Laadimine...Laadimine...