Keskpanga ökonomist: Eesti pole enam odava tööjõu riik

"Eesti palgatase on võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale," kirjutas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kelle sõnul palgakasv on märk Eesti edust ja kiirest arengust, kuid Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Keskpanga ökonomist: Eesti pole enam odava tööjõu riik (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Eesti palgatase on võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale," kirjutas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kelle sõnul palgakasv on märk Eesti edust ja kiirest arengust, kuid Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul pole Eesti pole enam odava tööjõu maa, sest siinne palgatase on võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge, vahendas BNS.

"Ehkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi," kirjutab Oja keskpanga blogis.

Tema sõnul on palgakasv märk Eesti edust ja kiirest arengust, kuid Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.

Samas sunnib tööjõu kallinemine ökonomisti hinnangul madala tootlikkusega tootmist kolima odavama tööjõuga riikidesse ning see suurendab omakorda ebakindlust tuleviku ees. "Kõige tõenäolisemalt hakkab tööjõu kallinemine ettevõtteid pitsitama rahvusvahelisele konkurentsile avatud majandusharudes. Üldistatult tähendab see Eesti puhul tööstust," märkis Oja.

Eesti tööstussektoris maksab töö ligikaudu 50 protsenti rohkem kui Lätis ja Leedus. Bulgaariast ja Rumeeniast on Eesti tööjõud juba kordades kallim. Teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes on aga palgaerinevused väiksemad.

Sama tegevusala palgad on Eesti tööstussektoris ligikaudu 50 protsenti kõrgemad kui Poolas, Ungaris, Lätis ja Leedus ning 20–25 protsenti kõrgemad kui Tšehhis ja Slovakkias. "Seega on vähemalt tööjõukulu mõttes Eestis kallim toota kui ülejäänud Ida-Euroopas," kommenteeris ökonomist näitajaid.

Kuigi enamikus Ida-Euroopa riikides on tööjõud odavam kui Eestis, ei pruugi Oja sõnul tootmise sinna kolimisest ettevõttele palju abi olla, sest tõenäoliselt kallineb tööjõud madalama palgatasemega riikides kiiremini.

Kui Lätis jätkub samasugune palgakasv nagu viimasel kuuel aastal, jõuab Läti tööstussektori palgatase kuue-seitsme aastaga sama kõrgele, nagu see oli möödunud aastal Eestis. "See ei ole ilmselt piisav perspektiiv, et tootmine Eestist Lätti kolida, kuna ka tootmise kolimine ise ei ole odav. Pigem võib karta seda, et kui majandusolukord halveneb, suletakse tootmisüksuseid riikides, kus tööjõud on kallim, ehk siis pigem Eestis," rääkis keskpanga ökonomist.

Samas peab Oja sõnul teadvustama ka seda, et muutused, mis tõstavad järsult tööjõu hinda madalama tootlikkusega harudes, näiteks miinimumpalga kiire tõus, võivad põhjustada koondamisi ja madala tootlikkusega harude lahkumist.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...