Läbi aegade suurim majandussüst turgutab raskustes inimesi ja ettevõtteid

Homme on riigikogus esimesel lugemisel lisaeelarve seadus ehk läbi aegade suurim Eesti majanduse abiprogramm. Majandusse tehakse 2,6 miljardi euro suurune toetussüst, mille eesmärk on peaminister Jüri Ratase sõnul raskustes inimestele töökohtade säilitamine ja ettevõtete aitamine.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Läbi aegade suurim majandussüst turgutab raskustes inimesi ja ettevõtteid (1)

Virkko Lepassalu

Homme on riigikogus esimesel lugemisel lisaeelarve seadus ehk läbi aegade suurim Eesti majanduse abiprogramm. Majandusse tehakse 2,6 miljardi euro suurune toetussüst, mille eesmärk on peaminister Jüri Ratase sõnul raskustes inimestele töökohtade säilitamine ja ettevõtete aitamine.

Abi jõuab raskustes inimeste või ettevõteteni peamiselt riiklike finantseerimisasutuste KredExi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu.

KredEx hakkab pakkuma laenukäendust, käibelaenu ja investeerimislaenu. Kui näiteks ettevõttel on tekkinud seoses kriisiga raskused pangalaenude tasumisel, peaksid KredEx, ettevõte ja pank lahenduse leidmiseks ühe laua taha istuma. Samas saab KredExilt abi ehk käibekrediiti küsida juba siis, kui päris otsest pankrotiohtu veel ei paista, aga käive on järsult langenud.

EAS-i rolliks omakorda jääb kriisis väike- ja turismiettevõtete toetamine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu abistatakse
majandust veel eraldi: muuhulgas teede ja interneti nn viimase miili välja ehitamise toetamise kaudu. Maaelu turgutatakse Maaelu Edendamise
Sihtasutuse laenude abil 200 miljoni euro ulatuses.

Võimalik saada hüvitist 70% tasust

Neljas oluline toetusasutus, mis puudutab kõige otsesemalt kõige suuremat hulka inimesi ehk töövõtjaid, on töötukassa. Nimelt suunatakse 250,6
mln eurot hätta sattunud ettevõtete töötajate palga osaliseks kompenseerimiseks.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul peaksid hüvitist taotlema need tööandjad, kelle tegevus on erakorralistest asjaoludest
tulenevalt märkimisväärselt häiritud. Tööandjate avaldusi hakkab töötukassa vastu võtma 6. aprillist. Võimalik on kuni 70% või kuni 1000 euro
palgakulu kompenseerimine ühe töötaja kohta. Lisaks arutatakse valitsuses, kas lubada töötul ilma, et ta kaotaks õigust hüvitisele, n-ö juhuotste
tegemist.

Olulist rolli mängib majanduse turgutamisel energiaaktsiiside ehk kütuse, maagaasi ja elektri aktsiiside langetamine. Näiteks peaks diislikütuse
aktsiisi langetamine muutma tanklas liitri hinda umbes 14,5 sendi võrra odavamaks. Kütusefirmade esindajad on meedias öelnud, et seaduse
jõustumise järel jõuab hinnalangetus loetud päevade järel tanklateni.

Kohalikud omavalitsused saavad lisaeelarvest 100 miljonit eurot investeeringuteks ja kulude katteks: teede-tänavate remondiks, inimeste
teenindamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks jms. Veel eraldi jagatakse omavalitsustele, sest kulud on seoses kriisiga suurenenud, laiali 30 miljonit eurot.

"Omavalitsustele lisaeelarvega eraldatud 30 miljonist saab näiteks kompenseerida saamata jäävad lasteaia kohatasud, aga ka muud
täiendavad kulud, näiteks vanuritele toidupakkide kohale viimine või isikukaitsevahendite soetamine," ütles riigihalduse minister Jaak
Aab.

Kõigele sellele lisanduvad majanduspaketis veel muud toetused – kultuuri ja sporti abistatakse 25 mln euroga. Üsna ilmselt on see
valdkond kriisis üks suuremaid kannatanuid: lugematu arv üritusi on ära jäänud või edasi lükatud. 19 mln euro ringis 25-st ongi nende
kahjude kompenseerimiseks.

Riik asub toeks suurematele tööandjatele

Rahastatakse veel teadust: oluline on sõnum, et Tartu biolaborile antakse seoses COVID 19 uuringutööga 4 mln eurot Suuremas mahus
alustatakse ka elamute korrastamisega KredeExi kaudu, eraisikutele tehakse maksusoodustus metsa müügil jne.

Veel toetatakse laevandusettevõtteid, vabastades nad veeteetasude maksmise kohustusest Eesti sadamatesse sisenemisel
järgmise aasta aprillini. Lisaks aidatakse kanda laevandusettevõtete tööjõukulu.

Valitsuse tegevussuund suuremate ettevõtete aitamisel on lihtne – tuleb õlg alla seada suurematele tööandjatele. Rahandusminister Martin
Helme kinnitusel tuleb kindlasti kaitsta näiteks Tallinki. See ettevõtte tähendab kaht protsenti Eesti majandusest. Ühe võimalusena annab riik

Tallinkile laenu, et ettevõte pinnale jääks, sest kriisi järel on meil kohe väga vaja laevaühendust Soome ja Rootsiga. Ka majandus- ja
kommunikatsiooniminister Taavi Aas on kinnitanud, et riik on valmis suurtesse ettevõtetesse kapitali kaudu jõuliselt ja rohkem või vähem ajutiseks
ajaks sisenema, et hoida töökohti.

Ehitusplatsidel keeb töö edasi

Taavi Aasa kinnitusel toetab valitsus 145 mln euroga lisaks veel ehitusi. "Aktiivse ehitussektori positiivne majandusmõju kandub edasi ligi
veerandile ettevõtetele üle kogu Eesti," ütles minister.

Ehitajate tööpõllu hoidmine on oluline, sest sellest sõltub otsesemalt või kaudsemalt suur hulk sidusettevõtteid alates ehitusmaterjalide tootjatest
ja masinate teenindajatest kuni veel väga paljudeni. Ehitusse suunatavast rahast kuluks 100 mln ringis korter- ja väikeelamute püstitamise ja
rekonstrueerimise kaasfinantseerimiseks.

"Me peame oma tööinimesi ja ettevõtteid toetama, et meid tabanud langus oleks laugem, taastumine kiirem ning suudaksime raskustest väljuda
võimalikult väikeste kahjudega," ütles peaminister Jüri Ratas, kui toetuskava riigikogule üle andis. Riigikogu opositsioon on abipaketi vastu võtmise
asjus olnud pigem vaikne ja koostöine, mööndes sammude asjakohasust. "See sisaldab vajalikke asju, nagu tööturumeede ja KredExi
likviiduslaenud ja garantiid," kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd. "See kõik on mõistlik ja hästi sihitud ning suunatud kõige akuutsematele teemadele. Kõige olulisem on hoida inimeste töökohti ja elada käivete kukkumise aeg üle. Töötukassa
meetmeid tuleb ilmselt pikendada, sest need on 100 000 töötajale ja kaheks aastaks."

Samas on opositsioonisaadikud, teiste seas Aivar Sõerd kritiseerinud aktsiisi langetusi. Põhisõnum, et see seab niigi raskes seisus riigieelarve
veelgi suurema surve alla, ja kõige sellega pidanuks, kui on selline poliitiline soov, tegelema n-ö rahuaja tingimustes.

Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Abiprogrammi puudutava
seaduse viimane lugemine on kavandatud aprilli keskele. Võimalik, et detailid muutuvad, aga suures osas jääb valitsuse
kava ilmselt paika.

Aktsiisilangetused alandavad kütuste hinda

Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks langetab valitsus kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini
aktsiisimäärasid.

Diislikütuse aktsiisimäär väheneks 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama
diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.

Maagaasi aktsiisimäär väheneks 79,14 eurolt 40 eurole 1000 m3 kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see
maagaasi odavnemist 7,1%.

Elektrienergia aktsiisimäär väheneks 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud
miinimummäärale. Tarbijatele too see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1% võrra. Lisaks kehtib elektri
suurtarbijatele soodustus.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...