MAKSUEKSPERT PARADIISIPABERITEST: Inimlik ahnus on piiritu

"Näiteks Inglise kuninganna puhul on küsimus ennekõike tema fondihalduri eetikas," leidis maksuasjatundja Paul Tammert. "Kõik otsivad kohta, kus on parem," kommenteeris Eestis maksuvabade ettevõtete müügiga tegelev Andrei Proskura. Ja kuna tegemist on globaalse nähtusega, ei arvanud Proskura ka, et eurokomisjoni must nimekiri sisuliselt midagi muudaks. Moraliseerimise asemel soovitas ta peeglisse vaadata: miks on laevad Eesti lipu alt lahkunud?

Pilt: Scanpix

MAKSUEKSPERT PARADIISIPABERITEST: Inimlik ahnus on piiritu

Virkko Lepassalu

"Näiteks Inglise kuninganna puhul on küsimus ennekõike tema fondihalduri eetikas," leidis maksuasjatundja Paul Tammert. "Kõik otsivad kohta, kus on parem," kommenteeris Eestis maksuvabade ettevõtete müügiga tegelev Andrei Proskura. Ja kuna tegemist on globaalse nähtusega, ei arvanud Proskura ka, et eurokomisjoni must nimekiri sisuliselt midagi muudaks. Moraliseerimise asemel soovitas ta peeglisse vaadata: miks on laevad Eesti lipu alt lahkunud?

Tammerti kinnitusel sõltub muide seotus maksuparadiisidega paljuski mitte mõne konkreetse isiku, näiteks ühiskonna- või äritegelase tahtest, aga fondide, kuhu ollakse raha paigutanud, halduritest.

"Näiteks Inglise kuninganna puhul on küsimus ennekõike tema fondihalduri eetikas," leidis Tammert. "Aga fondihalduritki võib mõista, sest inimlik ahnus on ju piiritu."

Mäletatavasti sattus kuninganna Elisabeth II skandaali keskmesse, kui järjekordsel maksuvabasid firmasid puudutava andmelekkega seoses avastati, et nagu nii mõnigi teine tuntud tegelane, oli ta rahavarusid hoidnud offshore-piirkonnas. Täpsemalt Kariibi mere saartel.

Ilmselt põhjustas see avastus Elisabeth II suure mainekahju, ehkki ta ise ei pruukinud raha paigutamisel Kariibi saartele süüdi olla. Samas lasub tal ju kohustus olla oma käitumisega avalikkuse ees eeskujuks. Tõenäoliselt sattus samasuguse situatsiooni ehk fondihalduri apluse ohvriks ka muusik Bono, sest maailma superstaarid, kuigi saavad avalikkuses seoses andmeleketega aeg-ajalt risti löödud, tavaliselt ise ja isiklikult endi rahaasju ei korralda.

Äsjane nn paradiisipaberite andmeleke puhus tuult purjedesse Euroopa Komisjoni plaanile nõuda euroliidu riikidelt musta nimekirja maksuparadiisidest. Maksuasjatundja Paul Tammerti väitel on selline nimekiri Eestil sisuliselt juba olemas. Kuigi nõue kõlab karmina, muudab see olukorda majanduses siiski marginaalselt.

Must nimekiri aasta lõpuks valmis

Nimekirja koostamise püüdlusi juhib komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici, kes on välismeediale väitnud, et tahab musta nimekirja kehtestada tänavuse aasta lõpuks. Moscovici sõnul peab see olema "usutav ja võimeline väljakutsega toime tulema". Vastuseisu nimekirjale on avaldanud näiteks Malta, Iirimaa ja Luksemburg, kes ei taha endi riikidest ettevõtlust eemale peletada.

Maksuspetsialist Paul Tammerti sõnul kehtib Eestis musta nimekirja asemel valge. "Need riigid, mis on seal üles loetletud, nendega probleeme pole," ütles Tammert, lisades, et valges nimekirjas mitte paiknevate riikidega seotud äri ajamine võib maksuametis huvi äratada. "Eestis pole teatavasti ka ettevõtte tulumaksu," lisas Tammert. Tema sõnul on just see peamisi põhjusi, miks maksuparadiiside kaudu äri ajamine Eestis juba 15 aastat populaarsusega ei hiilga.

Musti nimekirju püütud varemgi luua

Maksuasjatundja Paul Tammerti sõnul ei kätke eurokomisjoni koostatav maksuparadiiside must nimekiri endas midagi uut. Selliseid on üritatud rahvusvahelistes institutsioonides kokku panna varemgi.

Näiteks jõudis arenenud riikide ühendus OECD 2000. a seisukohale, et 35 maailma maksusüsteemi on käsitletavad maksuparadiisidena ning leidub 21 maksusüsteemi, mis võivad olla kahjulikud.

Eurokomisjon omakorda andis aga juba 2012. a välja soovituse, mille kohaselt peavad liikmesriigid avaldama nn musta nimekirja kolmandatest riikidest, kes ei vasta hea maksutava miinimumnõuetele. Kui küsida, et mida must nimekiri maksuparadiisidele endile kaasa toob, siis ilmselt äripiirangud nendest riikidest pärinevatele ettevõtetele EL riikides.

Maksuparadiiside nn must nimekiri on tegelikult olnud juba aastaid ka Eestis, aga täpsemalt on see siiski maksuameti üleskutse ettevaatusele. Mitteametlikku nimekirja on maksuhaldur iseloomustanud kui "informatiivset ja abistavat teavet maksumaksjale".

Maksuhalduri selgituste kohaselt ei tähenda 125 riigi või piirkonna kuulumine sellesse loetelusse automaatselt, et selles piirkonnas tegutsevale juriidilisele isikule tehtud väljamaksetele tuleks kohe tulumaks lisada. Tasub meenutada, et offshore-piirkonna firmaga äriajamine ei tähenda kaugeltki automaatset maksukuritegu.

Firmade müüja: see on globaalne

"Kõik otsivad kohta, kus on parem," kommenteeris Eestis maksuvabade ettevõtete müügiga tegelev Andrei Proskura Pealinnale, miks ikkagi inimesed, vaatamata aeg-ajalt kerkivatele skandaalidele selliseid ettevõtteid kasutavad. "Ei saa öelda, et maksuvabad firmad oleksid head või halvad. Tegemist on globaalse nähtusega."

Moraliseerimise asemel tuleks peeglisse vaadata.

Ja kuna tegemist on millegi globaalsega, ei arvanud Proskura ka, et eurokomisjoni must nimekiri sisuliselt midagi muudaks. Moraliseerimise asemel soovitas ta peeglisse vaadata: miks on laevad Eesti lipu alt lahkunud?

"Agressiivse maksuplaneerimise võtete kasutamine tekitab kahjuliku maksukonkurentsi ettevõtjate vahel, kusjuures kõige rohkem saavad kannatada eelkõige väiksemad ettevõtjad, kellel ei ole piisavalt ressursse," leidis 2013. a oma magistritöös maksuparadiiside probleeme pikemalt uurinud Nikolai Majerovitš.

Agressiivse maksuplaneerimise tõttu riikidele tekitatava kahju suurust on raske arvuliselt mõõta. Siiski on tema uuringus välja toodud, et Briti Neitsisaared kujutavad endast suuruse järgi teist Hiina investorit (14%) peale Hongkongi (45%). Võrdluseks: näiteks USA osakaal otsestest investeeringutest Hiinasse on üksnes 4%. Mauritius on aga suurim India investor (24%) jne.

Kuid leidub teisigi huvipakkuvaid andmeid maksuparadiiside mastaapsusest. Ajakirjanduse andmetel kasutavat infotehnoloogial ja intellektuaalsel omandil põhinevad rahvusvahelised kontsernid, mille emaühingud asuvad enamasti USA-s, oma maksumäära alandamiseks skeemi nimega Double Irish ehk iiri topeltkohv. Siit on ka näha, miks Iirimaad maksuparadiise koondav eurokomisjoni must nimekiri üldse ei vaimusta. Tegelikult ka mitmeid teisi Euroopa riike, ja raske oleks ette kujutada sanktsioone näiteks Inglismaa suhtes, kellele kuulub Mani saar. Kuigi Eestis seda jällegi ei loeta maksuvabaks.

Iiri kohv ja hollandi võileib

Eelviidatud nimetus "Iiri kohv" tuleneb aga sellest, et maksude optimeerimise saavutamiseks kontsern siirdab väljaspool USA-d teenitud kasumi läbi kahe Iirimaa tütarühingu. Mõnikord kui skeemis osaleb täiendavalt ka veel mõni Hollandi tütarühing, siis skeemi nimetatakse Double Irish with a Dutch Sandwich, mis eesti keelde kõlab kui "iiri topeltkohv hollandi võileivaga."

Välismeedia andmetel kasutavad taoliseid skeeme näiteks Google, Apple, Microsoft, Facebook ja Starbucks. Nende teeneid tarbime me ka siin Eestis iga päev rohkem või vähem - paljuski alternatiivi puudumisel, aidates suurkontsernide endi kasumit suurendada. Seetõttu võibki mõni offshore'i soetanud tavaettevõtja küsida: milles mina süüdi, kui…?

Probleemi epideemilisuse võtab aga hästi kokku tsitaat Kölni Ülikooli emeriitprofessor Klaus Tipkilt, kes on väitnud tulumaksu kohta, et "kunagine maksude kuninganna on degenereerunud lollide maksuks, mida maksavad need, kellel on vähe infot või kes ei tarbi kvaliteetset maksunõustamist, või need, kellel puuduvad maksude optimeerimise võimalused (nt palgatöötajad)".

Laadimine...Laadimine...