MARJU LAURISTIN: Robootika areng nõuab töö ja tööaja mõiste ümberhindamist

Ligi 28% Euroopa tööjõust arvab, et nende digitaalsete oskuste tase on madalam kui töökoht nõuab, selgus rahvusvahelisest uuringust. "Praeguses tööseadusandluses põhilähtekohad robootika arenguga muutuvad," sõnas sotsiaalteadlane Marju Lauristin, kes soovitab loovad ja intuitsiooni eeldavad tööprotsessid kindlasti inimesele usaldada.

Pilt: Albert Truuväärt

MARJU LAURISTIN: Robootika areng nõuab töö ja tööaja mõiste ümberhindamist

Kai Maran

Ligi 28% Euroopa tööjõust arvab, et nende digitaalsete oskuste tase on madalam kui töökoht nõuab, selgus rahvusvahelisest uuringust. "Praeguses tööseadusandluses põhilähtekohad robootika arenguga muutuvad," sõnas sotsiaalteadlane Marju Lauristin, kes soovitab loovad ja intuitsiooni eeldavad tööprotsessid kindlasti inimesele usaldada.

Johannes Mihkelsoni keskuse ja riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni korraldusel toimus riigikogu konverentsisaalis seminar "Inimmasin – tööturu tuleviku uued suunad", kus võeti vaatluse alla robotite mõju tööturule.

Inimene või masin – kumba eelistada?

Rahvusvahelise uurimisrühma esindaja Carlo Stagnaro tutvustas seminaril Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia teadlaste poolt läbi viidud robootika sotsiaalsete mõjude uuringu tulemusi. Stagnaro sõnul on tööturu uute poliitikate dilemmaks inimene või masin – kumba eelistada.

"Uurijad püstitasid neli küsimust," rääkis Stagnaro. "Kas praegune aeg on erinev ülejäänud tehnikarevolutsiooni lainetest? Kas robotid võivad varastada mu töö? Kas robotid võivad varastada mu palga? Mida tuleks teha?"

Robotite võidukäik tööstuses

Stagnaro sõnul on viimase kahekümne aasta jooksul olnud töö tootlikkuse tõus madal.

"Kas robotid suudavad seda trendi muuta?" küsis Stagnaro. "Jah, robotid võtavad paljudel aladel inimeste töö üle, kuid seda eelkõige tööstuses. "

Samal ajal tekkib tema sõnul arvukalt uusi töökohti väljaspool tööstuse sektorit mujal majanduses, näiteks teeninduses. Samuti suureneb vajadus oskustööliste järele.
"Ligi 28% Euroopa tööjõust arvab, et nende digitaalsete oskuste tase on madalam kui töökoht nõuab," mainis Stagnaro.
Poliitikud peaksid olukorda jälgima
Stagnaro sõnul tegid uurijad järelduse, et töö automatiseerimine on tootlikkuse teenistuses ja töötuse levimisele on robotite mõju siiski kardetust väiksem.

"Poliitikud peaksid otsustamisel teraselt jälgima, kui kiiresti automatiseerimine tegelikkuses aset leiab ja mil määral see tegelikult olemasolevat tööjõudu mõjutab," rõhutas Stagnaro, kelle sõnul on tähtsaim see, kuidas muutused mõjutavad töötaja oskuste ja loovuse arengut.

"Viimased paarkümmend aastat on olnud meie sektor pidevas muutuses," rääkis Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp. "Kirjad on asendunud pakkidega. Kirjad on liikunud internetti."

Rahvas on kohanenud

Praegune post toob Sepa sõnul kaks miljonit margiga kirja aastas, neist pooled jõulude ajal.

"Eestlased tellivad üha rohkem internetist," ütles Sepp, kelle sõnul ettevõtted on püüdnud automatiseerida lihtsad ja rumalad tööd, mis inimesele tegelikku rahuldust tööst ei anna. "Pakkide sorteerimine pole kellegi unistuste töö ja meid asendavad üha rohkem tehnika ja masinate liinid. See on küll ainult positiivne."

Sepa sõnul on Eesti tarbijad sellise tehnika arenguga kaasa läinud.

"Kui Euroopas keskmiselt soovib 82% inimesi saada pakki kulleriga koju, siis Eestis üle 80% inimestest eelistavad pakiautomaati," tõi Sepp näiteks. "Eesti inimene on valmis kasutama masinat, kasutab seda rõõmiga ja isegi eelistab seda."

Seminaril esinenud professor Marju Lauristin toonitas, et robootika areng nõuab ka seniste mõistete ümberhindamist ja seadusandluse muudatusi.

"Praeguses tööseadusandluses põhilähtekohad muutuvad," sõnas Lauristin, kelle sõnul vajab ümber hindamist juba töö ja tööaja mõiste.

Dilemma kohta kumba eelistada, inimest või masinat, soovitab Lauristin loovad ja intuitsiooni eeldavad tööprotsessid kindlasti inimesele usaldada.

Laadimine...Laadimine...