Mihkel Annus: ressursitasud on seotud nafta hinnaga

"Kuna põlevkivi ressursitasud on 2016. aastast madalad ja müügihinnad on tõusnud, on kasumlikum rohkem kaevandada," tõdes Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus, miks eelmisel aastal põlevkivi kaevandati tunamullusest 23,2 protsenti enam ehk 15,6 miljonit tonni. Eesti vajab PÕXITit, kuid programm vajab arendamist sotsiaalmajanduslikust aspektist. "Me ei taha, et programmi tõttu jääksid need inimesed hammasrataste vahele, kes peaksid sellest tulenevalt töökohta vahetama."

Pilt: Scanpix

Mihkel Annus: ressursitasud on seotud nafta hinnaga

Sandra Lepik

"Kuna põlevkivi ressursitasud on 2016. aastast madalad ja müügihinnad on tõusnud, on kasumlikum rohkem kaevandada," tõdes Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus, miks eelmisel aastal põlevkivi kaevandati tunamullusest 23,2 protsenti enam ehk 15,6 miljonit tonni. Eesti vajab PÕXITit, kuid programm vajab arendamist sotsiaalmajanduslikust aspektist. "Me ei taha, et programmi tõttu jääksid need inimesed hammasrataste vahele, kes peaksid sellest tulenevalt töökohta vahetama."

Statistikaameti andmetest selgub, et Eesti loodusvarade kaevandamine on endiselt tõusujoones. Kõige enam kaevandati mahu poolest 2017. aastal põlevkivi, selle kaevandamine tõusis võrreldes 2016. aastaga 23,2% ehk 15,6 miljoni tonnini. 

2016. aastal alandati tagasiulatuvalt toornafta maailmaturu hinna kukkumise tõttu põlevkivi kaevandamise ressursitasusid. "Nüüdseks on nafta hinnad taastunud, samas kui ressursitasud püsivad toonasest määrast madalamal. See on ühe tegurina kaasa toonud ka kaevandusmahtude suurenemiste, kuna see on tehtud majanduslikult mõistlikumaks," selgitas Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus, miks põlevkivi kaevandamismahud on kasvanud.

Praegu toodetakse kuni 17% elektrist taastuvenergiast

Taastuvenergia arengu puhul on oluline, et see oleks mitmekesine ehk koosneks muuhulgas nii päikeseenergiast, tuuleenergiast kui ka biomassi kasutamisest. Eesti on saavutanud 2020. aastaks püsitatud taastuvenergia üldeesmärgi juba 2011. aastal suuresti tänu soojamajanduses kasutusele võetud biomassile.

Taastuvenergia osakaal elektritootmises oli 2017. aasta lõpu seisuga 16,8% ning koosnes peaasjalikult koostootmisjaamades ning tuuleparkides toodetud elektrienergiast.

Taastuvenergial on Eestis potentsiaali 

 "Kõige suurem kasutamata potentsiaal on tuuleenergial, samas päikeseenergia on mikro- ja väiketootjatele märksa sobivam lahendusviis, kuidas elektrienergiat ise toota. See muutub iga aastaga ka aina odavamaks ja kättesaadavamaks. Biomassi kasutatakse efektiivse elektri ja soojuse koostootmise režiimis ning katlamajades ka täna eeskujulikult, mis on ka Eesti 2020. aastaks püstitatud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel nurgakiviks," lisas Annus.

Suure potentsiaaliga tuuleenergia arengutempol on pidur peal, kuna huvitatud arendajate teed raskendavad mitmed kitsendused ja takerdutakse kohtuvaidlustesse ning kohalike kogukondade vastuseisu. "Kaitseministeeriumil on karmid piirangud, kuhu ja kuidas võib tuuleparke rajada," tõi Annus näite sellest, et ministeeriumi sõnul segavad tuulikud nende tööd. "See takistus pole hea tahtmise puhul möödapääsmatu, sest võimalik on rakendada olemas olevaid tehnoloogilisi lahendusi, mis leevendavad või elimineerivad viidatud mure. Ranged ühepoolsed piirangud pole siin mõistlik lahendus."

Taastuvenergial on Eestis hulganisti kasutamata potentsiaali ning sellega saab praeguste tehnoloogiliste edukalt katta Eesti aastase sooja- ja elektrivajaduse. "See on pigem levinud müüt, et fossiilkütuseid pole võimalik taastuvenergiaga asendada," kinnitas Annus, et taastuvatest ressurssidest toodetud elektrienergiat jätkuks tahtmise korral ka ekspordiks.

Laadimine...Laadimine...