OECD: Eestlaste haridus on heaks aluseks põllumajandusinnovatsioonile

"Kui meie piimakarjafarmid ja põllutöömasinad on tänaseks enamasti varustatud kõrgtehnoloogiaga, siis traktoritelt ja haakeriistadelt saadava info töötlemiseks on vaja IT-rakendust, et veelgi säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt kasvatada põllusaadusi," ütles maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk kommentaariks OECD raportile.

Pilt: Scanpix

OECD: Eestlaste haridus on heaks aluseks põllumajandusinnovatsioonile

"Kui meie piimakarjafarmid ja põllutöömasinad on tänaseks enamasti varustatud kõrgtehnoloogiaga, siis traktoritelt ja haakeriistadelt saadava info töötlemiseks on vaja IT-rakendust, et veelgi säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt kasvatada põllusaadusi," ütles maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk kommentaariks OECD raportile.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Eesti toidu- ja põllumajandussektori analüüsi kohaselt on Eesti inimeste hea haridustase aluseks põllumajanduse innovatiivsemaks muutmiseks, vahendas BNS.

Analüüsi kokkuvõttes märgitakse, et Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteem peab muutuma kaasavamaks ja paremini reageerivaks, et aidata kaasa edasisele kestlikule tootlikkuse kasvule. Eesti inimeste hea haridustase on viljakas pinnas uuendustele ja majanduskasvule, teatas riigikogu maaelukomisjon.

"Veelgi rohkem tuleb panustada taastuvenergiasse, olgu selleks virtsahoidlatele paigaldatavad biogaasisüsteemid või päikesepaneelid farmide katustel. Kui meie piimakarjafarmid ja põllutöömasinad on tänaseks enamasti varustatud kõrgtehnoloogiaga, siis traktoritelt ja haakeriistadelt saadava info töötlemiseks on vaja IT-rakendust, et veelgi säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt kasvatada põllusaadusi," ütles maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk kommentaariks OECD raportile.

Analüüsi järelduste põhjal on Eesti innovatsioonisüsteemil mitu tugevat külge, milleks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia koos aruka spetsialiseerumise ja suure kasvupotentsiaaliga valdkondadele suunatud investeeringutega.

Analüüs toob esile ka suhteliselt tugeva riikliku teadussüsteemi koos suurte teadus- ja arendustegevusele tehtavate avaliku sektori kulutuste ja suurepäraste tulemustega rahvusvahelises koostöös. Samuti märgitakse ära elanikkonna, eriti loodusteadustes häid tulemusi saavutanud noorte hea oskusbaas ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse.

Puudused on tingitud eeskätt vähesest teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist ettevõtetes, mis on osaliselt seotud Eesti ettevõtete suhtelise väiksusega. Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted on välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted.

Maaelukomisjonis antakse teisipäeval OECD analüüsist, mis annab hinnangu Eesti toidu- ja põllumajandussektori uuenduslikkusele, tootlikkusele ja kestlikkusele. Analüüsi raames hinnatakse ka sidusvaldkondi nagu haridus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, taristu, keskkonnameetmed, majanduslik stabiilsus, avalikud teenused ning antakse soovitusi innovatsioonipoliitika arendamiseks.

Maaelukomisjoni kutsel osalevad OECD innovatsiooniraporti tutvustamisel maaeluminister Tarmo Tamm ning asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

Ülevaate teevad OECD kaubanduse-ja põllumajanduse direktoraadi peadirektor Ken Ash, põllumajanduspoliitikate ja kaubanduse osakonna vanemökonomist Catherine Moreddu ning Hollandi põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi ministeeriumi põllumajandusökonoomika ja toiduga kindlustatuse poliitikate koordinaator ja Eesti raporti retsensent Carla Boonstra.

Laadimine...Laadimine...