OECD raport: põhiharidusega noored ei näe kutseharidust ikka veel piisavalt atraktiivsena

"Vaatamata sellele, et töökäsi on puudu, on kuskil inimesed, kellel ei ole oskuseid ja tänu sellele ei suuda nad konkureerida tööjõuturul vabadele kohtadele, mida täna on tegelikult piisavalt," rääkis Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo. "Propageerides kutseharidust saaks need inimesed liikuma."

Pilt: Scanpix
Haridus Majandus

OECD raport: põhiharidusega noored ei näe kutseharidust ikka veel piisavalt atraktiivsena

Sandra Lepik

"Vaatamata sellele, et töökäsi on puudu, on kuskil inimesed, kellel ei ole oskuseid ja tänu sellele ei suuda nad konkureerida tööjõuturul vabadele kohtadele, mida täna on tegelikult piisavalt," rääkis Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo. "Propageerides kutseharidust saaks need inimesed liikuma."

"Kutseharidus on väga kiiresti muutumas ja need samad muutused, mida kuuleme kriisiuudistena, et teatud sektorid lõpetavad Eestis oma tegevuse ning teatud tüüpi tööd enam ei ole, on väga otseselt seotud sellega, mis sünnib meie ametikoolides," kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, et Eesti koolid suudavad siiski olla sammu võrra ees muutustest, mis erinevates sektorites toimuvad.

Kõigest veerand Eesti põhikooli lõpetajatest valib oma haridustee jätkamisel kutseõppe kasuks, selgus OECD raportist. See osakaal on niivõrd väike, kuna umbes 150 kooli võimaldavad üldharidust 12 klassi järjest, pakkudes vaikimisi võimalust peale üheksandat klassi keskharidust edasi õppima jääda.

2016. aastal oli vaid 12 protsenti  25-34-aastaseid noori, kes olid omandanud alla keskhariduse, mis on alla OECD keskmise 16 protsenti. 41 protsendil nendest noortest on kolmanda taseme kvalifikatsioon.

Keskhariduse eraldamine põhiharidusest aitaks kõrvaldada selle võimaluse, et õpilane saaks jääda samasse õppeasutusse edasi. Nii seisaksid kõik üheksanda klassi lõpetajad teelahkmel, kus tuleb valida kutsehariduse ja keskhariduse vahel. Lisaks tuleb jätkata gümnaasiumide ja kutsekoolide vahelist koostööd.

Lõhe eesti- ja venekeelsete koolide vahel

Eesti hariduse silmapaistvam tunnusjoon ei ole saavutuste määr, vaid tõendid õpitulemuste kohta. Eesti tulemused PISA testides on ühed parimad Euroopas ja ka maailmas. Siiski tuleb siin lõhe tuleb sisse eesti- ja venekeelsete koolide vahel.

Raport tõi välja, et kutsehariduse ja keskhariduse valijate vahel on sotsiaalmajanduslik tegur. Näiteks Ida-Eestis valivad 60% vene keelt kõnelevatest poistest kutseharidus- ja koolituse, samas kui suuremates linnades valivad selle ainult 10% eesti keelt kõnelevatest tüdrukutest. Sellise ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb teha vastavaid poliitikapõhiseid samme, reageerimaks asjakohaste lahendustega.

Kiiresti areneval tööturul on õppimise ja töö vahel navigeerimine üha keerulisem, mistõttu on ülimalt oluline kvaliteetne karjäärinõustamine, tagamaks õigete valikute tegemine. Raporti kohaselt on Eesti karjäärinõustamisel palju tugevaid külgi, kuid siiski ka mõned lüngad.

Nimelt tuleks karjäärinõustamine muuta kohustuslikuks juba põhikoolides, tagades kõikidele õpilastele võimalikult erapooletu ja sõltumatu nõustamise. Karjäärinõustamine võiks sisaldada ka paremini kättesaadavat teavet tööturu kohta.

Kutsekooli lõpetamisel on raskusi ligi veerandil

Kuigi üldine väljalangemine koolidest on vähenenud, püsib see kutsekoolides siiski liiga kõrgel – kooli lõpetamisel kogeb raskusi ligi veerand õpilastest. Lisaks osutuvad kutseõppeprogrammid liiga sageli tööturule suunavateks ning ei paku erinevaid võimalusi edasi õppimiseks, sealhulgas kõrghariduse omandamiseks.

Praegu toimivad kutseharidus ja -koolituse programmid nõuavad miinimumnõudeid tööpõhiseks õppeks. Lisaks määratletakse ja ajakohastatakse kutsekvalifikatsiooni standardeid regulaarselt tööandjate rühmadega. Selle arenguks on veel rohkem ruumi, kuid see annab juba hea aluse tööandjate kaasamisele kutseõppeprogrammi.

"Haridussüsteem peaks toetama rohkem oskuste kasvatamist ja tööjõunõudlustele vastamist ehk kutsehariduse süsteem peaks liikuma rohkem koostöös tööturu osalistega," märkis Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. "Lisaks sellele peab panustama rohkem ka haridusvõrgu sees erinevate haridustasemete vahelisele koostööle."  

Umbes veerand õppijatest loobub kutseharidusest selle esimesel aastal, kuid paljud neist alustavad hiljem uuesti. Mõned õpilased lahkuvad, kuna on leidnud töö või mõne muu õppeprogrammi, mis sobib neile paremini. Ainult üks õpilane kümnest katkestanust lõpetab oma kutse hiljem. Lõpptulemuseks on, et aastal 2012 oli 21 protsenti 20-28-aastaseid noori, kes olid läbinud vaid põhihariduse.

Õppimist takistavate tõrgete kõrvaldamiseks tuleb parandada rahalisi stiimuleid, toetamaks kõrgemale tasemele üleminekut.

Kutseõpe tooks turule spetsialiseeritud tööjõu

"Vaatamata sellele, et töökäsi on puudu, on kuskil inimesed, kellel ei ole oskuseid ja tänu sellele ei suuda nad konkureerida tööjõuturul vabadele kohtadele, mida täna on tegelikult piisavalt," selgitas Realo probleemi, kuidas on samal ajal tööjõupuudus ning sobivate töökohtade puudus. "Propageerides kutseharidust saaks need inimesed liikuma."

Eesti eesmärgiks on saada kutseõppesse 35 protsenti põhihariduse lõpetanutest aastaks 2020. Kutseharidus ei ole veel muutunud võimaluseks, mida põhihariduse lõpetajad näeksid piisavalt atraktiivsena. 

Laadimine...Laadimine...