Õmblus: vaesemad on lähenenud natuke rikastele

Kui 2016. aastal oli suhtelise vaesuse piirmääraks 469 eurot, siis eelmisel aastal 523 eurot, selgitas statistikaameti analüütik Anu Õmblus, et suhtelise vaesuse suurenemine ei tähenda ilmtingimata sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist. "Kui me vaatame sissetulekukvintiilide kaupa, siis väikseima sissetulekuga viiendiku erinevus võrreldes jõukaima viiendikuga vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga. Vaesemad on lähenenud natuke rikastele," sõnas ta.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Õmblus: vaesemad on lähenenud natuke rikastele (2)

Toimetaja: Moonika Tuul

Kui 2016. aastal oli suhtelise vaesuse piirmääraks 469 eurot, siis eelmisel aastal 523 eurot, selgitas statistikaameti analüütik Anu Õmblus, et suhtelise vaesuse suurenemine ei tähenda ilmtingimata sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist. "Kui me vaatame sissetulekukvintiilide kaupa, siis väikseima sissetulekuga viiendiku erinevus võrreldes jõukaima viiendikuga vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga. Vaesemad on lähenenud natuke rikastele," sõnas ta.

Statistikaameti analüütiku Anu Õmbluse sõnul ei tähenda suhtelise vaesuse suurenemine ilmtingimata sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist, vahendas BNS.

Kuigi Eestis tervikuna suurenes möödunud aastal suhtelise vaesuse määr 1,6 protsendipunkti võrra 22,6 protsendini, siis vanuselises läbilõikes olid muutused erisuunalised. 65-aastaste ja vanemate seas suurenes suhtelise vaesuse määr 6,3 protsendipunkti võrra 47,5 protsendini, siis vähenes see samas kuni 17-aastaste seas 0,6 protsendipunkti võrra 15,9 protsendile ja 16-24-aastaste seas 0,3 protsendipunkti võrra 22 protsendile, selgub statistikaameti andmetest.

Statistikaameti analüütiku Anu Õmbluse sõnul on selle taga just pensioniealiste seas suhtelise vaesuse määra tõus. Kui 2016. aastal oli suhtelise vaesuse piirmääraks 469 eurot, siis eelmisel aastal 523 eurot, Õmbluse sõnul oli suur hulk pensionäre, kes veel 2016. aastal piirmäära ületasid, kuid eelmisel aastal sellest allapoole jäid.

Õmbluse sõnul ei tähenda suhtelise vaesuse määra suurenemine ebavõrdsuse suurenemist vaesemate ja jõukamate ühiskonnaklasside vahel. "Kui me vaatame sissetulekukvintiilide kaupa, siis väikseima sissetulekuga viiendiku erinevus võrreldes jõukaima viiendikuga vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga. Vaesemad on lähenenud natuke rikastele," sõnas ta.

Suhtelise vaesuse määr oli eelmisel aastal kõrgeim Valga maakonnas ligi 40 protsenti ja Ida-Virumaal 35 protsenti. Madalaim määr oli Harjumaal 17 protsendi lähedal. Alla 20 protsendi oli suhtelise vaesuse määr veel ka Saaremaal.

Materiaalse ilmajäetuse määr, milles inimestelt küsitakse, millisteks kulutusteks neil raha ei ole, samas Eestis 2018. aastal valdavalt vähenes, olles 10 protsendi lähedal. Materiaalse ilmajäetuse määr vähenes enim Ida-Virumaal – 7 protsendipunkti võrra 23 protsendile. Samas on see tase endiselt Eesti kõrgeim.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...