PEEP PETERSON: Miinimumpalk ei tohiks olla alla neljakümne protsendi keskmisest

"Eestis keskmiselt palgad tõusevad, mis on iseenesest hea sõnum. Need inimesed aga, kes saavad madalama otsa palka, võivad selle uudise peale tõsiselt solvuda. Nemad ei tea kedagi, kellel palk tõusnud oleks," rääkis Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson. "Jätkuvalt loodame, et miinimumpalga tõus jääb Eesti keskmisest palgatõusust kiiremaks. Soovime vähendada ebavõrdsust."

Pilt: Scanpix

PEEP PETERSON: Miinimumpalk ei tohiks olla alla neljakümne protsendi keskmisest

Kai Maran

"Eestis keskmiselt palgad tõusevad, mis on iseenesest hea sõnum. Need inimesed aga, kes saavad madalama otsa palka, võivad selle uudise peale tõsiselt solvuda. Nemad ei tea kedagi, kellel palk tõusnud oleks," rääkis Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson. "Jätkuvalt loodame, et miinimumpalga tõus jääb Eesti keskmisest palgatõusust kiiremaks. Soovime vähendada ebavõrdsust."

Peterson toonitas madalamatest palkadest rääkidest, et eriline mure on tal müüjate pärast. "Müüjaid ei jätku, aga samal ajal palgad ka ei taha tõusta," selgitas ta. "Üksikud ettevõtjad on viimasel ajal müüjate palgatõusu küll oma südameasjaks võtnud, kuid laias plaanis on see kindlasti üks murelaps. Nopime neid valdkondi ükshaaval üles, näiteks hiljuti ütlesid oma kõva sõna päästjad, kes soovivad järgmised kolm aastat oma palka kasvatada.

Palgavaesus on endiselt suur probleem. "Eestis keskmiselt palgad tõusevad, mis on iseenesest hea sõnum," ütles Peterson. "Need inimesed aga, kes saavad madalama otsa palka, võivad selle uudise peale tõsiselt solvuda. Nemad ei tea kedagi, kellel palk tõusnud oleks."

Petersoni sõnul kavatsevad ametiühingud eelkõige seista miinimumpalga jätkuvalt kiire tõusu eest. "Me oleme õla alla pannud kõige rohkem miinimumpalga tõusule, mis aastaid tõusiski kümme protsenti," ütles Peterson. "Tänavu jäi aga kasv kuue protsendi ringi. Tempo on aeglustunud. Meie põhisõnum on see, et palgatõusuga tuleb kiiremas tempos jätkata veel aastaid, selleks et Euroopa riikide keskmisele tasemele järele jõuda. Oleme täna tööandjatega kokku leppinud selle, et miinimumpalk ei tohiks olla alla neljakümne protsendi keskmisest."

Ametühingutel üha rohkem liikmeid

Miinimumpalga tõus käib Petersoni sõnul käsikäes tööviljakuse kasvuga. "Miinimumpalga tõus sõltub sellest, kuidas õnnestub tööviljakust kasvatada," rääkis Peterson. "Ehk kui palju on investeeritud masinaisse, töökorraldust efektiivsemaks muudetud või kui palju on õnnestunud oma kaupa kallimalt müüa. Jätkuvalt loodame, et miinimumpalga tõus jääb Eesti keskmisest palgatõusust kiiremaks. Soovime vähendada ebavõrdsust."

Kui hinnatase jääbki meil veel Euroopa keskmisele alla, siis palgad seda enam. "Euroopa keskmisest on meie hinnatase kaheksakümmend viis protsenti," ütles Peterson. "Aga näiteks riidekaupu on odavam osta välismaalt. Väga palju on riidekaupade hind kaubanduse efektiivsuse küsimus ja oleneb paljuski kaubanduspinnast. Toidukaubad on meil võrreldes Soomega pisut odavamad, kuid palgad erinevad palju rohkem. Nii on võrreldes Soomega hinnakasvu ruumi õige pisut, palkade erinevus on aga tunduvalt rohkem meie kahjuks. See tähendab, et meie ostujõud on märgatavalt väiksem. Kõige tähtsam ongi suurendada tarbijate ostuvõimet. Varem või hiljem jõuame palgaküsimustes tootlikkuse juurde tagasi."

Peterson rõhutab, et mida rohkem inimesi ametiühingutega liitub, seda kergem on Euroopa keskmist taset püüda. "Selleks, et hoida kaheksateist aastat kuus protsenti palgatõusu igal aastal, peame ka endale võtma selle rolli, et kõigepealt ühineme ja siis alustame palgatõusu tagamisel mõttetööd tööandjaga koos. Selle ajaga jõuaksime Euroopa keskmisele järele," sõnas ta. "Tajun Eesti inimeste hoiakuis ametiühinguga liitumisel suuri muutusi. Liitunud on uued valdkonnad. Nii sõlmiti hiljuti pangandustöötajate kollektiivleping. See on oluline pööre. Kui vaatame seda, mis toimub Rootsis, siis seal ongi kõige kiiremini kasvav ametiühing just kontoritöötajate ametiühing. Põhimõttelist kõhklust ametiühinguga liituda enam ei ole. Hinnatakse tugevaid ametiühinguid ja tugevaks teeb ametiühingu ennekõike liikmete arv. Inimestel on alati oma huvid, mida on kergem realiseerida koos."

Tõus olgu regulaarne

Ametiühingud kutsuvad kõiki huvilisi 1. mail kell 13-16 Vabaduse väljakule tasuta kogupereüritusele "Eesti otsib palgatõusu", et töötajate pidupäeva tähistada. Petersoni sõnul soovib sündmus juhtida tähelepanu, et kõigi töötajate palgad peavad mitte lihtsalt korra, vaid vastavalt elukallidusele regulaarselt tõusma. "Homne päevateema ongi palgatõus," ütles Peterson. "Tahame öelda, et see kuus protsenti on Eestile hädavajalik Euroopa tasemeni jõudmiseks. Praegu on ametiühingul liikmeid kaheksa protsenti. Pooled Eesti ametiühinguist on pööranud kasvule, pooled aga on kahanemas. Selleks, et see kuus protsenti jätkusuutlikuks muuta, tuleb ametiühingutega liituda."

Päeva peaesinejad on Karl-Erik Taukar Band. Päeva juhib Ilja Golomb ning töötajaid tuleb tervitama riigikogu esimees Eiki Nestor. Ametiühingute Keskliidu kõrval on kohal valdkondlikud ametiühingud üle Eesti.

Ühtlasi on 1. mai alguseks Ametiühingute Keskliidu organiseerimiskampaaniale, millega kutsutakse inimesi ametiühingutega liituma, et oma palgatõusule ühiselt jõudu anda. Kampaania sõnumiks on sel aastal "Eesti väärib palgatõusu!"

Laadimine...Laadimine...