Peterson töövõtjatele: kus vähegi võimalik, moodustage praegu ametiühing

"Mina soovitan kõigis asutustes, kus on vähegi võimalik, moodustada praegu ametiühingud," ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson. Peterson ütles, et kindlasti on raskem nendes sektorites, mis tegelevad luksuskaupade tootmise ja müügiga, aga ka hotelli- ja restoraniäris on keeruline. "Neid oleme ikka üritanud toetada, aga ma tõepoolest soovitan luua ametiühingud, et oleks ka töötajate hääl kosta," kinnitas ta.

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Majandus Eesti

Peterson töövõtjatele: kus vähegi võimalik, moodustage praegu ametiühing (7)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

"Mina soovitan kõigis asutustes, kus on vähegi võimalik, moodustada praegu ametiühingud," ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson. Peterson ütles, et kindlasti on raskem nendes sektorites, mis tegelevad luksuskaupade tootmise ja müügiga, aga ka hotelli- ja restoraniäris on keeruline. "Neid oleme ikka üritanud toetada, aga ma tõepoolest soovitan luua ametiühingud, et oleks ka töötajate hääl kosta," kinnitas ta.

Ametiühingujuht julgustas kõiki, kes tunnevad, et nende töökoht ei pruugi olla väga kindel, võtma ühendust töötukassaga, et uurida ümberõppe variante. Edunäiteks tõi ta Selveri, mis väga kiiresti suutis hoopis muude elualade inimestest kokku panna e-Selveri teenindustiimi: inimesed, kes sorteerivad, pakendavad ja kaupu kohale veavad. Samamoodi on agarust üles näidanud põllumajandus- ja ehitussektor.

Petersoni sõnul on see viimaste aegade edulugu. "Kindel on see, et kogu restorani- ja turismiäri endisel määral ilmselt ei taastu — sestap peaksid neis valdkondades töötavad inimesed end uute väljakutsete jaoks valvel hoidma," ütles ta. "Kõhutunne ütleb, et restoraniäri ilmselt ei taastu endises mahus niipea, ehk et restoraniäri töötajad võiksid silmad ja kõrvad ka muude võimaluste jaoks lahti hoida."

Ametiühingujuht tervitas väga seda, et inimesed leiavad võimalusi lisa teenida. "Näiteks ise midagi valmistades ja seda interneti kaudu müües, aga riigimaksud võiksid sealjuures ikkagi makstud olla. Me peame seda toetama, et inimestel säiliks mingigi võimalus oma eluga toime tulla," ütles ta.

Tööamps võib suu lõhki ajada

"Praegu on muidugi suureks teemaks tööampsud — neid kasutatakse palju, kuid neil on ka oma miinused," rääkis Peterson, tuues miinusena välja näiteks selle, et tööampsud võivad kujuneda lausa suurteks suutäiteks, mil inimene harjub ajutisel töökohal nii ära, et ei kavatsegi enam midagi muud otsida. "Üldiselt on meie inimesed, olgu nad noored või keskealised, vägagi valmis eluala vahetama ja midagi uut otsima," kinnitas ametiühingujuht, aga avaldas samas, et tema hinnangul saavad kriisiga rohkem pihta keskealine töötajate kontingent.

Peterson ütles, et Töötukassa ja Ametiühingute Keskliit on ühendanud jõud ja üritanud välja töötada meetmeid, et aidata ka inimesi, kes näiteks ei tööta ametlikult ning kellele ei tule iga kuu kindlal päeval pangaarvele kindlat summat palgaraha.

Näiteks loomeinimesed, füüsilistest isikutest ettevõtjad ja paljud teised, kellel on küll sissetulek olemas, kuid selle pealt ei ole makstud riigile makse. Siis ei ole ka õigust töötu abirahale ja teistele boonustele, mida riik eeskujulikele kodanikele võimaldab.

"Me üritame igal juhul inimesi kaitsta täiesti töötuks muutumast," kinnitas ta.

Eesmärk: säilitada töökohti

Peterson on välja käinud ka idee, et kriisiajal võib mõnedes ettevõtetes lühendada töönädalat, nagu seda tehti mõni aasta tagasi Trammi- ja Trollibussikoondises. "Sealne ametiühing rääkis töötajatega läbi ning siis alustati tööd uutel alustel: lühendati töönädalat ja vähendati palku, kuid selle pluss oli, et säilitati töökohad," ütles ta.

Petersoni sõnul on selliseid asju lihtsam korraldada ettevõtetes, kus on olemas ametiühingud ehk partnerlussuhe töötaja ja tööandja vahel on korraldatud. "Siis on võimalik alustada läbirääkimisi, jõuda kokkuleppele ja sellest edasi otsuseid teha," soovitas ta.

Palkade vähendamise kohta ütles Peterson, et ka sel teemal peavad tingimused olema väga täpselt kokku lepitud: kui palju vähendatakse ja kui kauaks. "Mitte nii, et vähendame natuke aprillis ja pärast saate tagasi — aga keegi ei tea, millal," ütles Peterson ja täiendas, et tema ei poolda Jüri Käo üleskutset, kus töövõtja jääb nõrgemasse positsiooni, nii et teda ei kaitse keegi. "Tööandjad on kindlasti suutelised läbi rääkima ja küll nad lõpuks aru saavad, et töötajatega kokku leppida on hea mõte," kinnitas ta.

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...