Põlevkivi kaevandamise kadu püsis tunamullu plaanitust kõrgem

Põlevkivi kaevandamise kadu püsis tunamullu plaanitust kõrgemad, samas on vähendatud põlevkivi kaevandamisel välja pumbatud vee kogust.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Põlevkivi kaevandamise kadu püsis tunamullu plaanitust kõrgem

Toimetaja: Moonika Tuul

Põlevkivi kaevandamise kadu püsis tunamullu plaanitust kõrgemad, samas on vähendatud põlevkivi kaevandamisel välja pumbatud vee kogust.

Arvestades, et põlevkivi jääb vähemalt lähema 15 aasta jooksul Eestis peamiseks elektri ja põlevkiviõli tootmise tooraineks, on põlevkivi efektiivne ja kestlik kasutamine keskkonnanõudeid järgides oluline, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo BNS-ile.

Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmise ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise saavutamiseks on eesmärk vähendada põlevkivi allmaakaevandamise kadusid, taaskasutada maksimaalselt kaevandamisjäätmeid ning vähendada kaevandamisel välja pumbatud vee kogust.

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aruandest selgub, et nii 2016. kui ka 2017. aastal ei suudetud saavutada eesmärki hoida allmaakaevandamise kaod alla 29,2 protsendi. 2016 oli kadude osakaal 30,5 protsenti ja 2017. aastal 29,7 protsenti. Kuna kadude osakaal kasvab praeguse kaevandamistehnoloogia kasutamise jätkamisel ja ka allmaakaevanduste sügavuse suurenemisel, siis tänase tehnoloogia kasutamisel on seatud eesmärki keeruline saavutada.

Põlevkivi kaevandamisel maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogust plaanitakse 2020. aastaks vähendada 14 kuupmeetrile. 2016. aastaks vähenes näitaja 11 kuupmeetrile ja 2017. aastal 10 kuupmeetrile ning seega on seatud eesmärk saavutatud.

Teise strateegilise eesmärgi saavutamise hindamiseks on põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsuse mõjunäitaja hoida kõrgemal baastasemest 76 protsenti. 2017. aastal oli see 78 protsenti ja 2016. aastal 80 protsenti.

Teine mõjunäitaja, CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes, on aruandeaastate jooksul baasaasta tasemest 1,5-2 protsendi võrra kõrgem. Selle peamisteks põhjuseks on madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine elektrijaamades energiatootmisel ja samuti vähemefektiivsete tolmpõletuskatelde kasutamine.

Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest on mõlemal aruandeaastal aga eesmärgist oluliselt madalam. Eesmärgiks on taaskasutada 4,5 protsenti, aruandeaastatel jäi see vahemikku 1,5-1,6 protsenti.

Laadimine...Laadimine...