PÕLLUMEES: Taastatud top-up toetus aitab ikaldusest üle saada

"Iseäranis on toetus abiks teraviljakasvatajatele, kelle jaoks eelmine ikaldusteaasta oli eriti ränk," rääkis valitsuse taastatud top-up toetusest elupõline põllumees Jaan Sõrra. "Äärmiselt ebasoodsate ilmaolude tõttu jätsid paljud talivilja külvamata ja paljudel jäi saak põllule."

Pilt: Scanpix

PÕLLUMEES: Taastatud top-up toetus aitab ikaldusest üle saada

Ain Alvela

"Iseäranis on toetus abiks teraviljakasvatajatele, kelle jaoks eelmine ikaldusteaasta oli eriti ränk," rääkis valitsuse taastatud top-up toetusest elupõline põllumees Jaan Sõrra. "Äärmiselt ebasoodsate ilmaolude tõttu jätsid paljud talivilja külvamata ja paljudel jäi saak põllule."

Tartumaa põllumeeste Liidu juhataja Sõrra tunnistab, et üleminekutoetuse taastamine muudab Eesti põllumeeste olukorda vanade euroliidu riikidega võrdsemaks. "Me soovime praegu Euroopa Liidu keskmist taset kätte saada, eks see top-up-i taastamine ikka kergendab olukorda," märkis ta. "Iseäranis on see abiks teraviljakasvatajatele, kelle jaoks eelmine ikaldusteaasta oli eriti ränk. Äärmiselt ebasoodsate ilmaolude tõttu jätsid paljud talivilja külvamata ja paljudel jäi saak põllule."

Koos pojaga talu pidaval Sõrral jäi endalgi uba sajakonnalt hektarilt koristamata, kahjusummaks hindab ta umbes 200 000 eurot. Toetus pakub väikest leevendust. 

Piima hind püsib õiglasena

Sõrral on hea meel ka selle üle, et põhimõtteliselt õnnestus Eestil mulluste ikaldusekahjude hüvitamiseks Brüsselist välja kaubelda 1,2 miljonit eurot eraldi toetust, millele riik lisab teist samapalju. "Eesti põllumajandustootja kaotas Venemaa kriisist kõige rohkem, paljud firmad läksid hingusele," ütles põllumees. "Aafrika sigade katk lõi küll kõige enam tarbijat, aga ikkagi oli see ka seakasvatajatele moraalne kahju, tegevuse lõpetas oma ¾ tootjatest. Piima hind oli pikalt vilets, paljud müüsid oma karja maha."

Hea sõnum on, et 2017. aastal tõusule asunud piima varumishind püsib normaalsel farmeri jaoks tasemel ja märgid näitavad, et vähemalt esialgu see nii ka jääb.

Uus valitsus leppis 2016. aastal kokku, et farmerid saavad taas üle pika aja täiendavat riiklikku üleminekutoetust ehk nn top-up-i kokku ligemale 20 miljoni euro ulatuses. Läinud aasta kevadel said toetuse kätte loomakasvatajad, mullu jõulude paiku laekus toetus ka teraviljakasvatajatest farmerite pangaarvetele.

Jätkub 2020. aastani

Euroopa Komisjon lubab nn uutele liikmesriikidele maksta üleminekust tingitud ebavõrdsete konkurentsitingimuste kompenseerimiseks toetust, mille suurus on igale riigile Brüsselis ette antud ning liikmesriigil endal pole otsustada muud, kui vaid seda, kas toetust maksta või mitte.

Viimase nelja aasta jooksul Eestis võimul olnud Reformierakonna valitsus top-up-i maksmisest loobus, kuigi meie naabrid Läti ja leedu on seda toetuseliiki alati maksnud. Pärast tunamulluseid valimisi valitsuse moodustanud erakonnad aga leppisid koalitsioonilepingus kokku, et põllumehed on üleminekutoetust siiski väärt ja selle maksmine taastati 2017. aastal, mil riigieelarves eraldati selle tarbeks 19,95 miljonit eurot. Toetusõigus on määratud 2010. aasta PRIA põllumajandusregistri andmete põhjal, selle taotlemiseks eraldi avaldust esitama ei pea, mistõttu on võimalik, et toetust saavad ka põllumajandusettevõtjad, kel tänaseks enam näiteks kariloomi polegi. Selliste toetusesaajate hulk on aga väike, jäädes alla 10% kõigist top-up-i saajatest.  

Top-up toetust makstakse 2020. aastani

 

Laadimine...Laadimine...