Rahata jäänud investorid tegid Swedbanki vastu kuriteoteate

Rumeenias kinnisvara soetamiseks korraldatud võlakirjaemissioonis raha kaotanud Eesti investorid esitasid sellel nädalal riigiprokuratuurile ja keskkriminaalpolitseile kuriteokaebuse Swedbank AS-i vastu, heites ette kelmust ja klientide usalduse kuritarvitamist.

Pilt: Scanpix/Pilt on illustratiivne

Rahata jäänud investorid tegid Swedbanki vastu kuriteoteate (3)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Rumeenias kinnisvara soetamiseks korraldatud võlakirjaemissioonis raha kaotanud Eesti investorid esitasid sellel nädalal riigiprokuratuurile ja keskkriminaalpolitseile kuriteokaebuse Swedbank AS-i vastu, heites ette kelmust ja klientide usalduse kuritarvitamist.

Investorite teatel heidavad nad kaebuses Swedbankile ette nende suhtes vältavat kelmust, kus aastate jooksul on esitatud investoritele eksitavat teavet eesmärgiga võita aega.

"Need investorid, kes olid panga kliendid ja kelle raha paigutamise rämpsvõlakirjadesse otsustas pank ise, heidavad pangale ette vältavat usalduse kuritarvitamist. Kaebuse esitajate arvates on panga poolt investorite pikaajalise eksitamise üheks eesmärgiks olnud saavutada enda vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete aegumine. Aasta tagasi jõustuski kohtuotsus, millega leiti, et investorite huvides pankrotihalduri kaudu esitatud nõue on aegunud. Sellega oli pank saavutanud soovitud tulemuse ja investoritele oli lõplik kahju 8,4 miljonit eurot tekkinud ehk süütegu oli lõpuni viidud," teatasid investorid.

"Swedbank peab olema asjatundjana algusest saati teadlik, et väheväärtuslikke põllumaa jupikesi pole ühegi valemiga võimalik ostuhinna lähedase hinnaga müüa. Kohe alguses oleks pidanud aus olema eelkõige oma klientide vastu, mitte hämama korduvate lunastustähtaegade pikendamistega, et asjad lähevad aina paremaks," ütles vandeaadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. "Kui ma ostan Mustamäe hruštšovkas korteri ühe miljoni euro eest, ei saa ma loota, et saan selle kunagi miljoni eest maha müüa."

Investorite väitel Swedbank oma analüüside metoodikat ei avalda ning väidab läbivalt, et tegi kõik õigesti ehk Rumeenias osteti põllumaid kehtinud turuväärtusega ning emissiooni programmi juhiti nõuetele vastavalt. Kohtumenetluses kinnitas pank, et tal pole säilinud asjakohaseid dokumente ja seepärast ei saa neid esitada.

"Meie õiguskaitseorganid on pidanud vajalikuks uurida pankade tegevust, mis on seotud piiride tagant tulnud raha pesuga. Ootame meie oma investorite õiguste võrdset ja hoolsat kaitset riigi poolt. Seda enam, et praegu kutsutakse üles inimesi mõistma meie ettevõtluse säilimise ja arendamise vajadust. Eks nüüd peab Riigiprokuratuur otsustama, kas Swedbanki tegevus väärib uurimist või on lihtsam pugeda siingi aegumise taha," lisas Mägi-Rohtmets.

Keskkriminaalpolitsei otsustab kuriteoteate alusel võimaliku menetluse alustamise 10 päeva jooksul, ütles KKP pressiesindaja Leana Loide BNS-ile.

Rämpsuks osutunud võlakirjade kuus emissiooni korraldati Swedbanki aktiivsel osalusel 2007. aastal. Swedbank märkis enda nimele üle 53 protsendi kõikidest võlakirjadest, mille kandis hiljem edasi oma klientidele. Emissioonidega koguti peaaegu 200 investorilt 8 467 000 eurot.

Rumeenias soetati ligi 7 712 000 euro eest 46,3 hektarit põllumaad, mis teeb hektari keskmiseks hinnaks ligi 167 000 eurot. Samal ajal maksis põllumaa hektar Rumeenias keskmiselt 1000 eurot. Kusjuures rohkem kui 755 000 eurot võeti juhtimis- ja teenustasudeks, sest pank vahendas oma klientide raha investeeringuteks vahendustasu eest. Alates 2011. aasta 17. oktoobrist omandas Swedbank 100 protsenti emissiooni korraldanud ettevõtted ja pärast seda pole esitatud ühtegi ettevõtete aastaaruannet, millest oleks võinud saada tõest informatsiooni.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...