Ratas Tallinn-Helsingi tunnelist: elanikud võiksid kaaluda pealinnade liitmist

"Ühiskondlikku dialoogi tuleb jätkata nii Eestis, Soomes kui kahe ka riigi vahel, et arutada püsiühenduse rajamise mõjusid, sealhulgas hinnata ka keskkonnamõju," märkis peaminister Jüri Ratas. Pealinnade liitmist üheks suurlinnapiirkonnaks peaksid Eesti ja Soome elanikud tema sõnul tõsiselt kaaluma, sest see tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid, näiteks paraneksid tööturuvõimalused.

Pilt: Scanpix

Ratas Tallinn-Helsingi tunnelist: elanikud võiksid kaaluda pealinnade liitmist (2)

"Ühiskondlikku dialoogi tuleb jätkata nii Eestis, Soomes kui kahe ka riigi vahel, et arutada püsiühenduse rajamise mõjusid, sealhulgas hinnata ka keskkonnamõju," märkis peaminister Jüri Ratas. Pealinnade liitmist üheks suurlinnapiirkonnaks peaksid Eesti ja Soome elanikud tema sõnul tõsiselt kaaluma, sest see tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid, näiteks paraneksid tööturuvõimalused.

FinEst Link tasuvusuuringu täna avaldatud tulemuste kohaselt tooks Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus suurt kasu nii Eestile kui Soomele, aga ka kogu Euroopale.

FinEst Link projekti raames teostatud raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine. Avardunud tööturg tooks endaga kaasa majanduskasvu, avaks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

Peaminister Jüri Ratas ütles FinEst Link projekti lõppkonverentsil, et Helsingi ja Tallinna vahele kiire püsiühenduse rajamine tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid ning seetõttu on äärmiselt oluline jätkata püsiühenduse teemal laialdast ühiskondlikku arutelu.

"Ühiskondlikku dialoogi tuleb jätkata nii Eestis, Soomes kui kahe riigi vahel, et arutada püsiühenduse rajamise mõjusid, sealhulgas hinnata ka keskkonnamõju," märkis peaminister.

Ratase sõnul liigub Tallinna ja Helsingi vahel ligi 10 miljonit reisijat aastas, kelle arv on praeguste hinnangute kohaselt kasvuteel. Pealinnade liitmist üheks suurlinnapiirkonnaks peaksid Eesti ja Soome elanikud tema sõnul tõsiselt kaaluma, sest see tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid, näiteks paraneksid tööturuvõimalused.

Samuti hõlbustaks pealinnade vaheline püsiühendus Ratase sõnul kaubandust ja looks kokkuvõttes paremad võimalused majanduskasvuks, aitaks piirkonda meelitada uusi investeeringuid, avaks uusi kaubandusteid ja tooks ka maksutulu.

 

"Kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid kui arvestada sellega kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid piirkonnale, siis on tegemist väga kasumliku ettevõtmisega," ütles FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen.

Majandus- ja Taristuminister Kadri Simson lisas, et suured taristuprojektid ei olegi reeglina majanduslikult otseselt tasuvad, kuid aitavad luua kasu teistes valdkondades, nagu tööhõives, kaupade liikuvuses ja aegruumiliste vahemaade vähendamises, panustades majanduse arengusse laiemalt. "Tallinna-Helsingi tunnel on olnud unistuseks aastakümneid, täna oleme tänu tehnoloogia arengule selle unistuse realiseerumisele lähemal kui kunagi varem. Samas on veel väga rasked otsused ees, sest tegemist on väga kalli investeeringuga ning praegu pole veel selge, kust oleks realistlik nii ambitsioonika projekti jaoks rahastust leida. Edasised uuringud ja arutelud peavad ka sellele küsimusele vastuse leidma enne, kui reaalselt kaevama saab asuda," märkis minister Simson.

Tunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal. Maksumuses sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, samuti projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituseks minevad kulud. Maksumus ei sisalda veeremile kuluvaid summasid. 

Tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% tunneli maksumusest. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased tunneli ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas. 

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...