Riigi e-teenuste ajakohastamiseks on puudu 30-60 miljonit eurot aastas

Eesti riigi e-teenuste hooldamiseks ja ajakohastamiseks on lähiaastatel puudu 30 kuni 60 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) IT-valdkonna asekantsleri Siim Sikkuti sõnul on avaliku sektori eelarves juba aastaid alarahastatud infosüsteemide ja IKT-taristu ülalpidamist ning osaliselt ka kriitilisi infosüsteeme, millele avalikud teenused toetuvad.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Riigi e-teenuste ajakohastamiseks on puudu 30-60 miljonit eurot aastas

Eesti riigi e-teenuste hooldamiseks ja ajakohastamiseks on lähiaastatel puudu 30 kuni 60 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) IT-valdkonna asekantsleri Siim Sikkuti sõnul on avaliku sektori eelarves juba aastaid alarahastatud infosüsteemide ja IKT-taristu ülalpidamist ning osaliselt ka kriitilisi infosüsteeme, millele avalikud teenused toetuvad.

Järgmise nelja aasta ministeeriumite IT-eelarve vajaduste esitamise käigus selgus, et rahastust on seni plaanitule juurde vaja 240 miljonit eurot, ehk 60 miljonit eurot aastas, vahendas BNS Postimeest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) IT-valdkonna asekantsleri Siim Sikkuti sõnul on avaliku sektori eelarves juba aastaid alarahastatud infosüsteemide ja IKT-taristu ülalpidamist ning osaliselt ka kriitilisi infosüsteeme, millele avalikud teenused toetuvad.

"Eestil on olnud ja on jätkuvalt struktuurivahenditest raha uute seadmete soetamiseks ja uute süsteemide arendamiseks, aga seni soetatu ja arendatu vajab pidevalt hoolet, uuendamist ja arendust, et olla töökindel ja ajaga kaasas käima," ütles Sikkut.

Siseministeeriumi kantsleri Lauri Lugna sõnul näitab siseanalüüs, et Eesti sisejulgeoleku aluseks olevate infosüsteemide tarkvara on meil praegu juba 44 protsendi ulatuses täielikult amortiseerunud ja töötab väga palju aastaid üle ettenähtud tähtaja. 

"Meil on baasvajadused rahuldamata, elame sõna otseses mõttes tiksuva pommi otsas," sõnas Lugna. Ta viitas sellele, kõik riigi infosüsteemid on üksteisega ülitähtsaks tervikuks seotud ning ühe ärakukkumine võib saada saatuslikuks kogu süsteemile.

Siim Sikkut lisas, et MKM ja rahandusministeerium on kõigi valitsemisalade IKT-strateegiad ja lisaraha taotlused läbi vaadanud ning jõudnud järeldusele, et absoluutselt hädavajalik on riigi IT-eelarvet kasvatada 30 miljonit aastas. Kokku aastate 2019–2022 peale olemasolevale lisaks 113 miljonit.

Nagu öeldud, siis ministeeriumid ise on hinnanud terviklikku IT-rahastuse puudujääki ligi 60 miljoni euroni aastas. "Aga peame arvesse võtma kokkuhoiukohti ja ka rahade rakendamise võimekust – selline hüpe ei oleks ühekorraga tehtav. Umbes 30 miljonit eurot aastas on summa, mis tagab Eesti e-riigi püsimise ja arengu," märkis Sikkut .

Laadimine...Laadimine...