Riik hakkab uurima omandireformi mõjusid inimestele

Rahandusministeerium hakkab uurima omandireformi mõjusid, et hinnata selle tulemusi ja mõjusid erinevatele gruppidele, nagu näiteks sundüürnikele ja represseeritutele.

Pilt: Sundüürnike pikett 2004, Scanpix
Majandus Eesti

Riik hakkab uurima omandireformi mõjusid inimestele (1)

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Rahandusministeerium hakkab uurima omandireformi mõjusid, et hinnata selle tulemusi ja mõjusid erinevatele gruppidele, nagu näiteks sundüürnikele ja represseeritutele.

"Oleme valitsuses otsustanud, et seda küsimust tuleb uurida. Kindlasti on palju neid, kelle ellu jättis omandireform jälje. Selles osas, kas see jälg on positiivne või vastupidi, lähevad arvamused lahku. Teema on ka riigi jaoks oluline, et me lõpuks mõistaksime, milline oli üleminekureformide mõju inimestele," ütles riigihalduse minister Janek Mäggi pressiesindaja teatel, vahendab BNS.

Andmed olemas

"Järgmise sammuna hakkame moodustama töörühma, mis kõigepealt sõnastaks täpse lähteülesande ja seejärel viiks uuringu läbi. Töörühma plaanime kaasata nii eri ülikoolide teadlasi kui ka mõjutatud gruppide esindajaid. Ettevalmistaval perioodil on olnud suureks toeks ka omandireformi komisjon, kuhu kuuluvad mitmed valdkonna asjatundjad," rääkis minister.

Uuringu raames on plaanis kasutada andmekogu inimeste kohta, kellel ei olnud omandireformi käigus võimalik oma üürikorterit erastada. Möödunud aasta lõpul valminud andmekogus on ligikaudu 35 000 inimese andmed, kes omandireformi perioodil elasid erastamisele mittekuuluvates elamutes, korterites ja ühiselamutubades. Umbes 23 000 neist on elus ning omavad kehtivaid kontaktandmeid. Represseeritute kontaktandmed saavad uurijad Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevast Sotsiaalkaitse Infosüsteemist. Mäggi sõnul on andmekogu mõeldud omandireformi-alase uuringu läbiviimiseks.

Niinimetatud sundüürnike hulka kuuluvad peamiselt endistele omanikele tagastatud elamute ja tööandja eluruumide üürnikud ja nende pereliikmed, ent ka muudel põhjustel erastamata jäänud eluruumide elanikud.

Küsimustele vastamine vabatahtlik

Teadusuuringu otstarbel loodud andmekogusse kuulumine ei pane inimesele mingeid kohustusi, ent uuringute käigus võidakse temaga ühendust võtta ja küsitleda reformide ajal kogetud muutuste ja nendega toimetuleku kohta. Minister selgitas, et kui uuringu käigus võetakse ühendust, on küsimustele vastamine vabatahtlik ja kõigil on õigus sellest loobuda. „Selge on see, et kõigiga ühendust ei võeta, uuringusse kaasatakse representatiivne osa. See tagab uuringu tõsiseltvõetavuse. Teadustöö puhul on oluline, et valim oleks töö iseloomu arvestades piisavalt laiapõhjaline,“ lisas Mäggi.

Kellel on soovi kontrollida, kas tema nimi on uuringu tarbeks koostatud andmekogusse kantud, saavad seda teha pöördudes rahandusministeeriumi poole, kas digiallkirjastatud kirjaga e-posti aadressil andmekogu@fin.ee või tavakirjaga aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 näidates nii oma nime kui isikukoodi. Lisateavet saab telefonil 611 3050 esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev kella 10-13.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...