Roosaare teise pensionisamba kohta: inimestel on kindlam tunne, kui ise oma raha üle otsustavad

"Kui sinu raha on sinu enda kontrolli all, tunneb inimene end kindlamalt kui siis, kui see on kellegi teise käsutada," võttis tuntud investeerimisasjatundja Jaak Roosaare kokku teise pensionisamba kavandatava reformi parema külje. Tema sõnul võib riigikassa reformi tulemusena võita vähemalt 500 mln euro ringis tulumaksu – kui isegi arvestada, et väiksem osa inimestest otsustavad teisest sambast raha välja võtta, sest kogu fondides pöörleva pensionikogumisraha suurusjärk moodustab Eesti puhul neli miljardit eurot.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Roosaare teise pensionisamba kohta: inimestel on kindlam tunne, kui ise oma raha üle otsustavad (3)

Virkko Lepassalu

"Kui sinu raha on sinu enda kontrolli all, tunneb inimene end kindlamalt kui siis, kui see on kellegi teise käsutada," võttis tuntud investeerimisasjatundja Jaak Roosaare kokku teise pensionisamba kavandatava reformi parema külje. Tema sõnul võib riigikassa reformi tulemusena võita vähemalt 500 mln euro ringis tulumaksu – kui isegi arvestada, et väiksem osa inimestest otsustavad teisest sambast raha välja võtta, sest kogu fondides pöörleva pensionikogumisraha suurusjärk moodustab Eesti puhul neli miljardit eurot.

Teise pensionisambaga on praeguseks liitunud üle 720 000 inimese. Kuigi teise sambaga ühinemine jääks edaspidi samuti sunniviisiliseks, näeb peatne valitsus ette võimaluse sealt lahkuda, mis praegu pole võimalik. Tõsi, avalduse rahuldamise ehk lahkumise ajaks nähakse ette kuni kaks aastat avalduse esitamisest. See tähendab, et vähemalt kaks aastat peaks ka iga uus liitunu seotud olema.

Ühe võimalusena, kuidas teisest sambast välja võetud raha saaks kasutada, kirjutavad ametisse astuva valitsuse kavad ette investeerimiskonto, kuhu siis kantakse edasi inimese maksed ehk kaks protsenti brutopalgast, pluss riigi lisatav neli protsenti. Raha võib investeerimiskontolt välja võtta iga kell, ainult et siis tuleb sellelt tasuda tulumaksu. Seega oleks mõttekam kasutada raha näiteks aktsiate ostmiseks. Tõsi, kui hiljem soovid aktsiatelt teenitud tulu tarbimiseks või mõneks teist laadi investeeringuks tarvitada, tuleb samuti tulumaksu maksta.

Võimalus Eesti majandust kosutada

Roosaare sõnul on kavandatava reformi üks pluss, et vähegi investeerimishuvilised inimesed saavad panustada otse Eesti majandusse, ostes siinsel börsil aktsiaid või laenata seda vastavate platvormide välja meie kohalikele inimestele. Hea investeerimisobjekt oleks ka üürikinnisvara. Suure osa pensionifondidega toimetavad muidu, lihtinimese vaatevinklist, jumal teab kes jumal teab kus.

"Tuleb aga arvestada, et mida rohkem inimesi teisest sambast lahkub, seda hapramaks selle samba põhi muutub," lisas Roosaare. "Kui reegleid muudetakse, võib enamus oma raha välja võtta. Mida rohkem välja võetakse, seda enam saab olema tegu isetäituva ennustusega ehk siis teine sammas muutubki päris nõrgaks." Löögi alla satub näiteks mõni kohalik pank, kes paigutanud pensionifondi raha siinsesse üürikinnisvarasse või metsamaasse.

Mis on 40 eurot kuus pensionilisa 20 aasta pärast?

Teisalt teeb Roosaare sõnul talle heameelt inimeste suurem otsustusõigus oma raha üle: "Kui sinu raha on sinu enda kontrolli all, tunneb inimene end kindlamalt, kui siis, kui see on kellegi teise käsutada." Teisel sambal on ka üsna raske ennast praegu reklaamida. "Mis on 40 eurot kuus pensionilisa 20 aasta pärast?" esitas ta klassikalise teist pensionisammast puudutava küsimuse.

"Minu jaoks on ka suur mõistatus, kas riik edaspidi säilitab oma neljaprotsendise sissemakse?" päris ekspert. Vähemalt praeguse seisuga ei ole keegi koalitsioonist küll väitnud, et see lähemal ajal ära kaoks.

"Mina ise eelistaksin mõnda indeksfondi, kuhu investeerida – näiteks regulaarselt, väikeste summadega," selgitas Roosaare. "Ma näiteks oma lapsele kogun nii."

Roosaare sõnul on ta kogu aeg rääkinud, et kõige nõrgem koht teise samba kohalt on olnud väljamaksete osa: Roosaare on pooldanud näiteks võimalust, kus igal aastal saaks kuni 4% pensioniks kogutud varast välja võtta. "Põhiline, mis puudus, oli varasemate väljamaksete võimalus," ütles ta.

Oht sattuda õhumüüjate ohvriks

Roosaare arvates jaguneb Eesti elanikkond seoses investeerimissoovi või – oskustega kaheks: kitsam kiht asjahuvilisi, ja teine osa ehk laiem seltskond väljaspool Tallinna ja Tartut elavaid inimesi, kes on pidanud teise sambasse investeerimist kogu aeg kaotatud rahaks. "Aga ega kõik ei saakski korraga aktsiatesse investeerida, sest siis tekiks börsimull," muigas Roosaare.

Tema arvates tuleb valvel olla, et uue valitsuse sambareformi kavaga seoses ei tekiks kõikvõimalikke õhumüüjaid ja püramiidskeeme, kes peibutades teisest sambast raha välja võtjaid pakuvad "imelisi teenimisvõimalusi". "Hakkavad näiteks vanematele inimestele bitcoine müüma," oletas Roosaare. "Selles mõttes on seniste fondide pluss, et kõik on ära reeglistatud, aga nüüd tekib tavainimese jaoks päris palju riske."

"Sambamuutus on tegelikult suur samm selle kaotamise poole üleüldse," arvas investeerimisekspert. "Aga isegi kui mingi väiksem osa võtab oma raha teisest sambast kohe välja, siis arvestades varade mahuks neli miljardit, võib sellest riigile näiteks poolsada mln eurot tulumaksu laekuda."  

Selgituseks, et investeerimiskonto, mida inimestel on võimalik teisest sambast välja võetud pensioniraha kasvatamiseks tarvitada, võimaldab finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata. Investeerimiskontole kantud raha eest ron võimalik osta näiteks väärtpabereid. Nende müügist saadud raha peaks taas laekuma investeerimiskontole. Nõnda ei teki riigi ees maksukohustust ja kontole laekunud summat on võimalik taas järgmistesse väärtpaberitesse investeerida.

Kui raha investeerimiskontolt välja võtta, tuleb tulumaksu maksta. Teoreetiliselt võiks investeerimiseks toimetada ka tavalise pangakontoga, aga see muudab maksude arvestamise väga keeruliseks. Tavaliselt avatakse investeerimiskonto selles samas pangas, kus inimesel asub n-ö põhiline pangaarve.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...