Ruth Oltjer: ilma teaduspõhise majanduseta jääme keskmise sissetuleku lõksu

"Tänaseks on Eesti innovatsiooniline sära tuhmuma hakanud. Meile heidetakse ette, et Eesti maailmatasemel teadus ei ole seotud Eesti tööstusega," rääkis keemiaettevõtte Chemi-Pharm looja ja doktor Ruth Oltjer teaduspoliitika konverentsil "Teadus kui Eesti arengumootor (V). Kuidas teadus kaitseb Eestit?".

Pilt: Scanpix

Ruth Oltjer: ilma teaduspõhise majanduseta jääme keskmise sissetuleku lõksu (2)

Sandra Lepik

"Tänaseks on Eesti innovatsiooniline sära tuhmuma hakanud. Meile heidetakse ette, et Eesti maailmatasemel teadus ei ole seotud Eesti tööstusega," rääkis keemiaettevõtte Chemi-Pharm looja ja doktor Ruth Oltjer teaduspoliitika konverentsil "Teadus kui Eesti arengumootor (V). Kuidas teadus kaitseb Eestit?".

Keemiaettevõtte Chemi-Pharm looja ja doktor Ruth Oltjeri sõnul on majanduse edu võtmeks teadlaste ja ettevõtjate koostöö. "Tuleb tekitada üksteisega usalduslik õhkkond ja koostöös sünnibki inspiratsioon. Tänaseks on Eesti innovatsiooniline sära tuhmuma hakanud. Meile heidetakse ette, et Eesti maailmatasemel teadus ei ole seotud Eesti tööstusega." 

"Nendel ettevõtetel, kes teevad koostööd teadlastega, on potentsiaali kasvada maailmas," tõdes Oltjer, et Eestis on selliseid ettevõtteid vähe ja probleemi lahendamine vajab riigi abi. Näiteks Tartu Ülikooli biokeemia osakond on väga tugev, kuid peale Synlabi ei tee keegi osakonnaga koostööd, tõi ta näiteks.

"Teadlased ja ettevõtjad elavad justkui üks ühel pool jõge ja teine teisel pool, oodates nurgakivi silla ehitamiseks riigilt," seletas Oltjer olukorda. Iisrael on hea näide sellest, kuidas teaduspõhine majandus toob jõukuse. "Kuni meil seda ei ole, jääme keskmise sissetuleku lõksu."

Lihtsaid lahendusi sellises olukorras ei olegi, pingutama peavad nii ülikoolid, teadlased kui ka ettevõtted. Eduka ettevõtjana teab Oltjer öelda, et õlg õla kõrval teadlastega laboris töötamine on väga kasulik ning meeldiv. "Mul endal tekkis huvi teaduse vastu ja teadlastel tekkis huvi ettevõtluse vastu." 

Sellises olukorras peaks lisaks teadlaste töö avaldamisele tunnustatud ajakirjades jõudma ka patendini või kasuliku mudelini. Riik võiks investeerida teadus- ja arengutegevustesse vähemalt 1% SKP-st. Iisraelis on see osakaal lausa 4,7%. 

"Riik vajab inimest, kelle vastutada on innovatsioon," kinnitas Oltjer, et väikese riigi kõige suurem ressurss on meie inimeste tarkus. 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...