SILMAD PÄRANI KINNI: Kas Danske panga rahapesu uurimist takistas pigem korruptsioon või "eliidi" soov iga hinnaga Eesti mainet päästa?

Eestis oleks piisanud vaid 4-5 omal ajal algatatud kriminaalasja kohusetundlikust uurimisest ja 200 miljardi dollari kahtlase raha liikumise skandaal Danske filiaali kaudu oleks ära hoitud, viitavad mõned finantsilma tundvad allikad. 2009. a Venemaal hukkunud finantsjuristi Sergei Magnitski kaaslased investeerimisfirmast Hermitage kinnitavad, et Eesti mainet laostava rahapesuskandaali ärahoidmiseks jätkunuks veelgi vähemast – Magnitski viidatud rahapesu ausast uurimisest.

Pilt: Scanpix/ Kui 2009. a eeluurimisvangistuses hukkunud Sergei Magnitski ema leinab poega, siis Eesti oma kaotatud head nime. Poliitikute ja kõrgemate finants- ja justiitsametnike korruptsiooni ja 10 aasta tegemata töö rahapesu uurimisel peavad kinni mak

SILMAD PÄRANI KINNI: Kas Danske panga rahapesu uurimist takistas pigem korruptsioon või "eliidi" soov iga hinnaga Eesti mainet päästa? (2)

Virkko Lepassalu

Eestis oleks piisanud vaid 4-5 omal ajal algatatud kriminaalasja kohusetundlikust uurimisest ja 200 miljardi dollari kahtlase raha liikumise skandaal Danske filiaali kaudu oleks ära hoitud, viitavad mõned finantsilma tundvad allikad. 2009. a Venemaal hukkunud finantsjuristi Sergei Magnitski kaaslased investeerimisfirmast Hermitage kinnitavad, et Eesti mainet laostava rahapesuskandaali ärahoidmiseks jätkunuks veelgi vähemast – Magnitski viidatud rahapesu ausast uurimisest.

6. novembril käsitleti riigikogus riiklikult tähtsa küsimuse arutelus nn Danske panga juhtumit: kas ja kes peaksid kandma  juhtunu eest poliitvastutust ning kuidas kahtlasi rahavooge pankadest edaspidi eemal hoida. Mitmed poliitikud esinesid seal väidetega, nagu olnuks massiivse kahtlase rahajõe liikumise näol tegemist millegi vältimatuga.


Teiste seas viitas kaitsepolitsei endine peadirektor ja nüüdne rahvaesindaja Raivo Aeg (IRL) selles arutelus, et seadusandlus jääb igas valdkonnas sammu võrra kuritegevusest maha. Aegi sõnul on see paratamatu, sest muidu tuleks meil rääkida totaalriigist.
Veel kuus aastat tagasi leidsid mitte ainult Aegi toonased alluvad kapos, vaid ka paljud teised riigiametnikud, et rahapesu tõrjega on Eestis kõik korras ja seadusedki vajaksid vaid kosmeetilist muudatust. Leidub üks dokument, mille pealkiri kõlab küll bürokraatlikult igavalt ja arusaamatult ("Kokkuvõte riikliku riskihinnangu käigus läbi viidud pangandussektori mõjutatavusest"), ent kujutab see endast Danske filiaali 200 miljardi euro kahtlase raha liikumise taustal sürrealistlikku lugemismaterjali.


Dokumendist selgub, et toonane seadusandlus ei jäänud mitte finantskurjategijatest maha, vaid vastupidi, oli üsnagi karm ning jooksis neist umbes kümme sammu eespool. Kui toonaseid seadusi oleks vähegi täidetud, poleks põhjust Danske panga juhtumist Eestis rääkida. Samas paistsid ametkonnad elavat paralleelreaalsuses, ilmutades kollektiivselt soovi tegelikkust mitte märgata.


Analüüs: kõik on kõige paremas korras


Nimelt soovitas rahvusvaheline rahapesu tõrje organisatsioon FATF (Financial Action Task Force) 2012. a Eestile tungivalt, et rahapesu tõrjega tegelevad riigiametid peavad üheskoos korraldama riskihindamise ja analüüsi. 2012. a oktoobris moodustati töörühm, mida juhtis rahandusministeerium ja mille liikmeteks olid justiits-, sise- ja välisministeeriumi ning maksu- ja tolliameti, kapo, rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooni esindajad. Töörühm pidanuks hindama rahapesu tõrje alast olukorda aastatel 2010-2012. Meenutagem, et see oli kahtlaste rahavoogude liikumise tippaeg, kus aastas köeti Danske Eestist läbi kahtlasi kümneid miljardeid.


"Töörühma hinnangul on pangandussektor rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonidega hästi kaetud," leiti analüüsis. "Kehtestatud regulatsioonid vastavad rahvusvahelistele ja EL standarditele."


Sealsamas viidatakse, et rahapesu tõrje kvaliteet Eestis viitab tasemele "keskmine/kõrge ehk 0,75". Danske hiigelskandaali taustal väärib märkimist ka analüüsi väide, et mõned pangad võtvat suuremaid riske kõrge riskiga klientide teenindamise arvelt. Kuid lisatakse: "Samas ei ole tuvastatud, et hoolsusmeetmete ebaühtlast kohaldamist oleks kuritarvitatud." Lihtsalt öeldes: kõik olevat heas korras.


Sellest analüüsist ilmneb omapärane sümmeetria. Mida massiivsemaks muutus Dansket läbiv rahajõgi, seda vähem teateid laekus pankadelt rahapesu andmebüroole kahtlaste summade kohta. Kui 2010. a anti politseile teada 2627 juhtumist, siis 2012. a 2185-st.


Kirsina tordil leiduvad dokumendis järeldused, et "krediidiasutuste valmisolek rahapesu tõkestamise standardite ja hoolsusmeetmete kohaldamiseks on kõrge", "töötajate hoolsus ja teadmised on kooskõlas kehtestatud õigusaktidega ja vastavad seonduvatele riskidele", "tehingute kvaliteeti (Quality of operations) ja hoolsusmeetmete kohaldamise poliitikat (Policies and Procedures) iseloomustavad näitajad kõrged, moodustades skaalal 0.00-1.00 vastavalt 0.82 ja 0.89 ühikut".


Sisuliselt pani seega rida tähtsaid riigiameteid ja ministeeriume Eestile rahapesu tõrje alaseks hindeks viie väikese miinusega.


Kes ikkagi sulges Danske Eesti äri?


Mitmed riigikogu liikmed pärisid 6. novembri arutelul, et mis ikkagi toimus, et rahapesu tõrje kaitsevallid ei töötanud. EKRE saadik Martin Helme küsis, kas rahapesu tõrjega tegelevad ametnikud olid lihtsalt ära ostetud. Eespool viidatud analüüsi taustal tundub siiski usutavam, et kuigi osa ametnikke ilmselt ka korrumpeeriti, siis laias laastus ei tahetud toimuvat toonase valitsuse surve all ega Eesti "edulugu" rikkuda.


Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets tõdes riigikogu ees samuti, et seadusandlik külg on meil justnagu korras ja pidanuks toimima. Ainult et pangatöötajatel ja ametnikel oleks tulnud ka ilmutada tahet seadusi täita.


Finantsinspektsiooni (FI) juht Kilvar Kessler kirjeldas aga 6. novembril riigikogu ees, et Danske Eestis toimuva osas avanesid FI silmad 2013-2014. Danske mängis teatavasti neil aastail märkimisväärselt suurt osa mitteresidente puudutavas äris ja nende raha liigutamisel. Kessleri sõnul tundusid Danske Eesti selgitused, miks nad peamiselt mitteresidentidega tegelevad, FI jaoks kahtlased.


Nii asus FI Danske filiaali revideerima, mis Kessleri sõnul oligi viinud mitteresidentide äri sulgemiseni Eesti Danskes. "Akti kokkuvõtte saatsime kolleegidele Taanis," märkis Kessler.


Toonane rahaminister ja FI nõukogu esimees Jürgen Ligi on palju kordi toonitanud – sama väitis ta  6. novembril riigikogu ees –, et õigupoolest vääriks tema haldusalas töötanud FI ordenit. Just FI oli Ligi selgituste kohaselt kahtlase äri mitteresidentidega n-ö lukku keeranud ja vääriks seega suisa üle-euroopalist tunnustust. Just Eestist olevat Danske peakorterisse signaliseeritud, et asi on mäda.


Jürgen Ligi ja FI juhi Kilvar Kessleri väidete taustal võiks aga küsida: kui FI poleks ka aastatel 2013-2014 Danske siinses filiaalis midagi kahtlast märganud, siis kas pangas oleks kahtlase rahaga samamoodi edasi toimetatud? Võrreldes mõnesid fakte ja kuupäevi selgub, et Danske siinne äri oleks niikuinii ära lõpetatud. Suured partnerpangad keeldusid Danske Eestit teenindamast.

 
Kriminaalasi suleti aasta enne skandaali


Juba 2013. aasta juulis lõpetas Danske Eesti dollarimaksete arveldamise USA suurpank JPMorgan. Põhjuseks toodi probleemid panga mitteresidentidest klientidega, ning üsna ilmselt peitusid siin taga USA ametivõimude tungivad soovitused. Samuti oleksid nii Bank of America kui ka Deutsche Bank oma korrespondentsuhted Danske Eestiga niikuinii ära lõpetanud – nagu see 2014-2015 ka juhtus. Samas mööngem, et suurpangad reageerisid aeglaselt, kuigi USA võimud olid juba 2013. a punase tule süüdanud. Meenutagem veel ABLV panka Lätis, kus USA korrespondentkontod sulges – see viis ABLV panga likvideerimiseni. Teatavasti lõpetas Deutsche Bank üldse nii Läti kui ka Eesti pankadele korrespondentpanga teenuse pakkumise, sundides panku otsima teisi ja väiksuse tõttu kliendile kulukamaid kanaleid.


Ühe võimalusena, kuidas edaspidi rahapesu paremini tõrjuda, nimetas FI juht Kilvar Kessler riigikogu arutelus vajaduse luua ühtne analüüsikeskus, sest praegu on kompetents ametkondade vahel laiali pihustunud.


Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid tõdes 6. novembril riigikogu ees peetud ettekandes, et peaprokurör Lavly Perling oli õiguskomisjoni ees nentinud: prokuratuur, finantsinspektsioon ja rahapesu tõrje büroo pidanuksid paremini koostööd tegema. Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand oli aga õiguskomisjonile tunnistanud, et analüüsivõimekus pidanuks olema parem.


"Ootaksime, et Reimand koos siseministriga koostaksid kava, kuidas tõsta rahapesu andmebüroo võimekust," ütles Karilaid.
Tõepoolest, õiguskaitse võimekus jättis soovida. Juba 2012. a juulis esitas muuhulgas ka Moskvas tegutsev investeerimisettevõte Hermitage Capital Eesti riigiprokuratuurile kuriteoteatise, milles luges üles 2008. a pärit 17 kahtlast rahaülekannet Sampos (hilisemas Danske Eestis) ja kaks ülekannet toonases Hansapangas (praegu Swedbank). Loogiliselt võttes pidanuks see kõikides järelevalveasutustes, FI kaasa arvatud, häirekellad helisema panema ja Danskes põhjaliku puistamise esile kutsuma. Nii aga ei juhtunud. Veel 2013. a käis äri endise hooga.


Iroonilisel kombel lõpetas riigiprokuratuur Hermitage´i palvel avatud menetluse aga 2. juunil 2017 ehk ligikaudu aasta enne suure skandaali puhkemist. Kui Eesti politseil oli varem õnnestunud külmutada Ühendkuningriigis registreeritud, Vene-Usbeki taustaga ettevõtte Interservice Alliance siinsel arvel koguni 70 000 dollarit, siis nüüd päästeti seegi summake lahti.


Hermitage kõneisik Bill Browder viibis komandeeringus ega saanud selle kriminaalasja kohta Pealinnale kommentaare anda. Küll aga väitis üks teine Hermitage esindaja, et tegelikult opereeris Interservice Alliance miljonitega, sh Eesti pankade arvetel.
Mis rahaga siis tegemist oli, mille sisulisema uurimise kaudu võinuks juba varem Danske Eesti tegevusse sekkuda?


Mida sügavamale, seda hullem


Meeldetuletuseks, et Sergei Magnitski esindas juristina sedasama eelmainitud fondi Hermitage Capital Management, millele kuulus mitmeid Venemaal tegutsenud firmasid. 2008. a teatas Magnitski kohtus, et mitmed fondile kuulunud, kuid uurimisasutuste poolt arestitud firmad vahetasid aresti all olles saladuslikul moel omanikke ning firmasid kasutati maksupettusteks. Kokku käib jutt 230 mln dollarist, mis Vene riigieelarvest välja petetud.


Magnitski süüdistas kuritegudes otseselt Vene prokuratuuri, uurijaid ja maksuameti esindajaid. 2008. a novembris vahistati Magnitski süüdistatuna maksupettuses. Ta suri segastel asjaoludel eeluurimisvanglas 16. novembril 2009 vaid 37-aastasena.
Hermitage töötajad leidsid peagi osa Magnitski viidatud ja Vene riigieelarvest välja petetud raha jäljed Eestist. Hermitage anonüümsust palunud esindaja märkis Pealinnale, et "esimest korda leidsime me selle jälje 2012. a, kui raha oli Vene Krainõi Sever pangast saadetud kahele Moldaavia varifirmale, Bunicon Impexile ja Elenast-Com SRL-ile. Sealt omakorda läks raha Eestisse Samposse (Danskesse) ja Hansapanka (Swedbanki), kust omakorda liikus Prantsusmaale jt riikidesse."


Kokku on kõne all ligi 15 mln dollarit. Kuid nagu öeldud: kriminaalmenetlus suleti vaid umbes aastapäevad enne Danske skandaali. Sulgemise põhjuseks tõi riigiprokuratuur, et "ainus side Eestiga olid Eestis asuvad pangaarved" ja et "nende omanikud asuvad välismaal".


Paremini ei läinud Eestis ka teistel Hermitage`i avaldustel.


Juunis 2017 ei pakkunud huvi aastaid varem aset leidnud 12,9 mln euro liikumine Sampo/Danske kaudu Šveitsi.
Samamoodi ei leidunud prokuratuuri arvates menetlusainest kuu hiljem, juulis 2017 esitatud avalduses, milles seekord juttu 16,5 mln dollari liikumisest Danske arvetel. Ehkki nüüd hakkasid summad aukartust äratavaid mõõtmeid omandama.


Hermitage esitas andmed nimelt juba 4,5 miljardi dollari  liikumise kohta seitsmel arvel. Riigiprokuratuur aga leidis, et uurimine võtvat liiga kaua aega, sest uurimisalused kompaniid ja/või nende esindajad asuvad välismaal.


Aaasta hiljem, juulis 2018 kroonis Hermitage ponnistusi aga juba edu. Prokuratuur algatas Hermitage esitatud andmete põhjal kriminaalmenetluse. Skandaal Danske ümber oli ju äsja puhkenud ning muutunud rahvusvaheliseks. Hermitage esitas seekord prokuratuurile andmed 9 miljardi dollari liikumise kohta 21 arvel, mis omasid omakorda sidet eelviidatud 230 mln dollari välja petmisega Vene riigieelarvest.


Ühesõnaga: mida pikemalt ja sügavamalt Hermitage kaevas, seda hullemate tulemusteni nad jõudsid. Riigiprokuratuurile esitasid nad andmed viimse peensuseni. Kusjuures, kui sageli räägitakse rahapesujuhtumite uurimise puhul, et eelkuritegu ei õnnestu tuvastada, siis nüüd olid ka eelkuriteo asjaolud selged: jutt on ikka sellest samast Vene eelarvest välja petetud maksurahast.


Kahe tule vahel


Kuna Hermitage´i esindaja Bill Browder viibis komandeeringus, jäi temalt küsimata, kuidas suhtutakse Hermitage Capitalis nn Magnitski nimekirja täiendamisse isikutega, kes Eestis Magnitski viidatud maksuraha pesemise uurimist järjekindlat torpedeerisid. Eesti on seejuures asunud kahe tule vahel. Lisaks Hermitage´ile on Eesti prokuratuurile asja uurimiseks aastatel 2012-2014 viis abipalvet esitanud ka Venemaa peaprokuratuur, kes on samuti Magnitski juhtumi uurimist jätkanud, sest välja petetud 230 mln oli pärit Vene riigieelarvest. Kas ja mida on Eestist vastatud – seda katab saladuseloor.


Tekib küsimus, et kui 2014. a oli FI Danske Eesti kahtlase tegevuse paljastanud, miks siis politsei ei alustanud uurimist, sest suured, kohati hiiglaslikud summad ja nendega seotud, majandustegevuseta varifirmad paistsid vägagi kahtlased.
Hermitage´i anonüümsust palunud esindaja sõnul vaevab neidki sama küsimus: "Me ei näe siin mingit loogikat. On ju selge, et pangas tegutses hulk töötajaid, kes aitasid illegaalseid skeeme ellu viia, sest arveid avati ju varifirmadele, -fondidele ja kasusaajatele, kelle isikuid polnud tuvastatud (isikusamasust kontrollitud – toim). Panka läbisid miljonite ja miljardite ulatuses kahtlasi ülekandeid. Danske Eesti haru töötajad peaksid seega asuma eeluurimise all rahapesuvastaste reeglite jt Eesti seaduste rikkumise pärast."

 

 

 

Kui enne pesti puhast kulda, siis nüüd eurosid ja dollareid


Ajaloolase Jaak Valge uurimus "Lahtirakendamine" (2003), mis käsitleb ennesõjaaegse Eesti Vabariigi algusaegade rahanduse telgitaguseid, paneb seoses Danske afääriga taas mõtlema ajaloo kordumise üle.


Teatavasti kasutasid Venemaal võimu haaranud bolševikud Eestit kulla transiitmaana. Kulla teekond Tallinnast edasi on ainult osaliselt teada. Osa kulla vastu osteti kaupu kohe Tallinnas, kirjeldas Jaak Valge. Ülejäänu läks peamiselt Skandinaaviamaadesse, suuremalt jaolt Rootsi, aga väiksemad partiid ka Norrasse ja Taani. Rootsis sulatati kuld umber ning viidi Rootsi kulla nime all edasi Kesk-Euroopasse, Inglismaale või USA-sse. Umbes 10% jäi Rootsi. Sealt läks kuld edasi käsikohvrite ja postiga, kuna ilma litsentsita oli ka Rootsist kulla eksport keelatud. Saksa andmete järgi läks kuni 40% kulda kommunistlikuks kihutustööks. "Tallinnasse sõitis kokku avantüriste ja aferiste igast maailma otsast," viitas Valge kaasaegsete mälestustele.

Siinsest idaärist kirjutanud Prantsuse ajakirjanik iseloomustas Tallinna kui "rahvusvahelist kloaaki". Üks bolševike emissaridest, Isidor Gukovski ei varjanud oma suhtumist Eesti riiki – tema arvates pidi Eesti Venemaa omaks saama siis, kui bolševikud seda tahavad, "kuid käesoleval ajal on meil vaja tema naeruväärset iseseisvust". Menukirjanik Julian Semjonov on Nõukogude ajalookäsitluse alusel kirjutanud sel teemal romaani "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1971).

 

 

 

Mõne Danske ülekande jäljed viivad sõjajumala ja narkokartellini


Ähmased kuuldused, nagu oleks Danske Eesti arvetel raha liigutanud välismaised varifirmad muuhulgas seotud Põhja-Korea relva- või Mehhiko narkotehingutega, võtavad hoopis selgema kuju, kui vaadelda mõnede Danskes majandanud ettevõtete tausta.
Nimelt pööritati osa 230 mln dollarist Vene riigieelarvest välja petetud rahast Venemaalt Moldaavia ettevõtete Bunicon-Impex SRL ja Elenast-Com SRL arvetele. Sealt siirati raha omakorda maksuvabadesse piirkondadesse, aga ka mõne Eesti panga, sealhulgas Danske Eesti arvetele. Kokku jõudis siia nende kahe firmaga seotuna 14,5 mln dollarit.  Nii Buniconi kui ka Elenasti asutajaks on omakorda rahvusvaheliselt tuntud varifirmade looja Geoffrey Taylor – värvikas ja väidetavalt doktorikraadiga isiksus, kes ongi omakorda seotud nii Põhja-Korea kui ka Iraani relvatehingutega, ent samuti leiduvat tal sidemeid Mehhiko Sinoloa kartelliga.

Umbes samasugust tegelast on portreteeritud Hollywoodi kuulsas linateoses "Sõjajumal"  (2005). Seega võib väita, et suure tõenäosusega on just Taylor sellise lahenduse autor: kasutada näiteks Moldaavia panka Banca de Economii vahelülina Venemaalt riisutud raha siirdamisel Euroopasse, sealhulgas Danske Eestisse ja sealt kuhugi paradiisisaartele. Võib-olla poleks Taylor maailma meedia veergudele üldse sattunudki, kui 11. detsembril 2009 poleks Põhja-Koreast Iraani lennanud transpordilennuk maandunud tankimiseks Bangkokis. Lennukit rünnanud eriüksus avastas sealt naftapuurimisseadmete asemel, mis ametlikult lastina kirjas, 30 tonni lõhkeainet ja raketiheitjaid. Kõike seda ÜRO sanktsioonide kiuste.

 

 

 

Kui ränka hinda peavad Eesti ettevõtjad Danske skandaali eest maksma?

 
Investeerimisfirma Hermitage esindaja sõnul on nad tänavu juulis Eesti prokuratuurile esitatud kuriteoteatisele lisanud 26 Danske Eesti töötaja nimed, kes on seotud kahtlust äratavate ülekannetega pangas. Karistus on aga juba tabamas või tabanud dollarites tehinguid sooritavaid ettevõtjaid.


 Hermitage käsitleb ennast kannatanuna, sest ettevõttelt Moskvas kaaperdatud kolme kompaniid, Parfenioni, Makhaoni ja Rilendi kasutasid kurjategijad ja korrumpeerunud õiguskaitse- ja maksuametnikud kümmekond aastat tagasi Vene riigi raha välja petmiseks. 230 mln dollarist Vene riigieelarvest pärit rahast läbis Danske Eesti arveid konkreetselt 203 mln. Selle raha jälgi ajades jõudis Hermitage omakorda 9 miljardi dollari kõikvõimaliku taustaga hämara raha liikumiseni Danske Eestis. Danske peakontor kinnitas lõpuks kahtlase raha liikumise hulgaks suurusjärgu 200 miljardit eurot.  


Suur osa klientidest pole pangas käinudki


Hermitage´i kogutud andmete põhjal võib väita, et Danske Eesti töötajad on väga rängalt rikkunud põhimõtet, et pank tundku oma klienti. Teisisõnu, suur osa pangaklientidest, kes on justnagu käinud Danskes asju ajamas, pole tegelikult kunagi sinna oma jalga tõstnud. Seega on kahtlaste ülekannete puhul kasutatud vari- või vaheisikuid. Hiigelsummasid on liigutatud ettevõtete arvetel, millel on ilmselged varifirma tunnused, ehk siis ei oma mitte mingisugust majandustegevust, olles tavaliselt registreeritud maksuvabades piirkondades.


Danske Eesti varifirmasid või -kontosid on põhjalikult uurinud nii Europol kui ka USA justiitsministeerium. Muuhulgas on USA justiitsvõimud ja kohus põhjalikult käsitlenud varifirmat nimega Prevezon, mille jäljed samuti on kulgenud Danske Eesti kaudu ja mis oli seotud kinnisvara ostudega New Yorgis. Kriminaaluurimise on seoses Danske kaudu liikunud 230 mln dollariga avanud Prantsusmaa, sest osa rahast on Eestist sinna siirdatud. Ja uurimist on 2012. a alustanud isegi Küpros. Vähemalt 190 kontot Danske Eestis võib olla seotud Dmitri Kljujevi grupeeringuga, kes asuvat ka Vene riigieelarvest raha väljapetmise taga.


Dollariettevõtted löögi all


Eesti Panga asepresident Madis Müller on viidanud, et rahapesukahtlused on tõstnud meie riski välisinvestorite silmis. Tekivad kõhklused, et riik ei suuda oma ülesandeid täita. Danske juhtumi tõttu on löögi all ettevõtted, mis kasutavad dollarit. Õnneks toimub suur osa Eesti väliskaubandusest eurodes, kuid dollariarvelduste katkemine oleks paljudele firmadele suur takistus.

Näiteks saavad Eesti pangad arveldada USA dollarites üksnes juhul, kui nad on leidnud endale partneriks mõne USA-s tegutseva ja dollariarveldusi vahendava korrespondentpanga. Samas, kui Danske Eestist on jäljed viinud nii rahvusvahelise relva- kui uimastikaubanduseni, ei taha USA pangad, ka mitte suured, valitsusega tülli minna ja pigem loobuvad nende jaoks marginaalsest Eestist. Puudulikud rahapesukontrollid tähendavad seega võimalikku riski ka korrespondentpangale, sest raha liigub nende kontode kaudu. Hoiatavad näited on olemas: muutunud riskihinnangutele viidates lõpetas näiteks 2017. aasta suvel Deutsche Bank Eesti pankade dollariarveldusteks teenindamise. Selle taustaks olid ka 700 miljoni dollarini ulatunud trahvid, mida Deutsche Bank ise oli pidanud maksma USA ja Ühendkuningriigi asutustele rahapesu tõkestamise nõuete eiramise ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise eest.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...