Simson annab maakondadele vabad käed tasuta ühistranspordiks

"Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks," rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Pilt: Scanpix

Simson annab maakondadele vabad käed tasuta ühistranspordiks

"Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks," rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas täna piletihinnamääruse, mis asendab seniseid maavanemate korraldusi, millega sätestati maakondliku bussitranspordi piletihinnad. Ministri määrus paneb paika vahemiku, mille raames võib Maanteeamet maakondades bussiliinidel hinna kehtestada. Vahemik ulatub nullist senise kõrgeima maakondades kehtinud piletihinnani. Paika pandud hinnavahemik ei too aga kaasa hinnatõusu. Nimelt on sätestatud, et kuna riigieelarves on ette nähtud vahendid piletitulu täies mahus kompenseerimiseks, siis ei tohi Maanteeameti kehtestatav sõidukilomeetri hind ja piletihind olla kõrgem kui seni konkreetses maakonnas kehtinud sõidukilomeetri hind ja piletihind.

"Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks," rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja jätkas: "Täna allkirjastatud määrus, milles on paika pandud kõrgeim võimalik piletihind, näitab aga seda, et keskustel on võimalus jätkata ka senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt piletit. Taoline otsus sündis koostöös Maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata tänase süsteemiga. Me soovime neile pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest."

Läänemaale tuleb tasuta transport

Riigikogu liige ja Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et Läänemaa on tasuta maakondlikuks ühistranspordiks valmis.

Karilaidi sõnul tunnustab ta majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni määrust, mis võimaldab tasuta ühistransporti ja soodustab inimeste liikumist. "See on läänlastele suur võit," ütles Karilaid. "Maapiirkondades on paljudel inimestel madal sissetulek ning tuntav osa teenistusest kulub tööle sõitmiseks."

Karilaid pidas oluliseks, et lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele eraldab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks ja see raha on ette nähtud kõigile, sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte.

Karilaidi sõnul on Haapsalu linnavõim oma ettepanekud Põhja-Eesti ühistranspordikeskusele juba esitanud ning loodetavasti kõik sujub.

Võib ka hoopis liine tihendada

Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimehe Erki Savisaare sõnul tegi minister Simson konstruktiivse otsuse, andes otsustusõiguse ühistranspordikeskustele.

"Tänase määrusega läheb otsustusõigus omavalitsusjuhtide kätte, kes otsustavad, kas juulist jätkatakse kehtiva piletisüsteemiga või minnakse üle nullpiletihinnale. Siiski loodan siiralt, et ühistranspordikeskused annavad inimestele võimaluse kasutada maakonnasisest tasuta ühistransporti," ütles Savisaar. Ta lisas, et liinide tihendamiseks on raha samuti olemas, selleks on riigi poolt ette nähtud 3,3 miljonit eurot. "Need, ühistranspordikeskused, kes ei soovi teha ühistransporti kõigile tasuta, saavad aga igal juhul tihendada liine, et bussisõit muutuks mugavamaks ja praktilisemaks. See on maapiirkondades kahtlemata väga vajalik meede," lisas ta.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare sõnul tasuks tulevikku silmas pidades mõelda ka nutikatele lahendustele, eriti piirkondades, kus regulaarliini ei ole mõtet hoida. "Ühistranspordikeskused peaksid praegused liinivõrgud kindlasti üle vaatama, sest me ei saa seda tõsiseltvõetavaks bussiliiniks nimetada, kui buss sõidab üht liini vaid kuus korda nädalas. Nutikate lahendustega soovime bussi viia sinna, kuhu ja millal inimesed seda eelkõige tahavad. See ei pea olema mõni kindel bussipeatus, vaid näiteks majani viiv teeots," selgitas Erki Savisaar.  

2017. aastal oli maakondlike bussiliinide dotatsiooni suurus 21,7 miljonit, millele lisandus 11,4 miljonit eurot piletitulu ning 3,2 miljonit eurot kohalike omavalitsuste makstud toetust. 2018. aastal on riigieelarvest ühistranspordikeskustele laekuva dotatsiooni suurus ligikaudu 34,8 miljonit eurot, millele lisandub esimesel poolaastal kogutav arvestuslik piletitulu 5,7 miljonit eurot ja 1,6 miljonit omavalitsuste toetust. Kokku kulus seega 2017. aastal maakondlike bussiliinide käigushoidmiseks ligi 36,4 miljonit eurot ning 2018. aastal on eraldatud 1. juulist liinidel tasuta sõidu tagamiseks 42,1 miljonit eurot.

Lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele eraldab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks ja see raha on ette nähtud kõigile, sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte.

"Meie eesmärk on endiselt tuua maapiirkondadesse tasuta sõit, kuid on loomulik, et kuulame kohalike keskuste soove. Tasuta sõidust loobumist peavad ühistranspordikeskused Maanteeametile põhjendama. Sellisel juhul on neil võimalus jätkata tänase hinnaga või soovi korral hinda alandada. See saab olema kohalike enda otsus. Rõhutan, et liinitihenduse raha on olemas kõigile ja seda suuremas mahus, kui on näiteks viimasel kümnel aastal piirkondadele liinide arendamiseks eraldatud," lisas Simson.

Laadimine...Laadimine...