STIGLITZ: Globaliseerumine töötab vaid siis, kui sellest tavainimesed kasu lõikavad

Nobelistist majandusteadlase Joseph Stiglitzi sõnul ei tööta globalismist tekkinud rahulolematuse vastu Trumpistlik eraldamise taktika, vaid hoopis Põhjamaade mudel.  "Nad teadsid, et väikeriikidena peavad nad jääma avatuks, kuid nad olid teadlikud ka riskidest, mistõttu nad lõid sotsiaalsed kindlustusmeetmed aitamaks töötajatel vanadelt ametitelt uutele liikuda," kirjeldab ta. "Ka nende riikide rikkad said aru, et kui globaliseerumine töötab nii, nagu see peaks, saavad sellest kasu lõigata kõik."

Pilt: Scanpix

STIGLITZ: Globaliseerumine töötab vaid siis, kui sellest tavainimesed kasu lõikavad

Nobelistist majandusteadlase Joseph Stiglitzi sõnul ei tööta globalismist tekkinud rahulolematuse vastu Trumpistlik eraldamise taktika, vaid hoopis Põhjamaade mudel.  "Nad teadsid, et väikeriikidena peavad nad jääma avatuks, kuid nad olid teadlikud ka riskidest, mistõttu nad lõid sotsiaalsed kindlustusmeetmed aitamaks töötajatel vanadelt ametitelt uutele liikuda," kirjeldab ta. "Ka nende riikide rikkad said aru, et kui globaliseerumine töötab nii, nagu see peaks, saavad sellest kasu lõigata kõik."

Nobelistist majandusteadlane Joseph Stiglitz nendib arvamusportaalis Project Syndicate, et suurte ja rikaste riikide poliitikud on kasutanud inimeste rahulolematust globaliseerumisega, et levitada oma populistlikke ideid ning väita, et kaubanduslepped on nende riikide suhtes ebaausad. "USA-s kinnitab president Donald Trump, et Ameerika kaubandusleppeid kallutasid Mehhiko ja Hiina," kirjeldab Stiglitz.
 
Stiglitz märgib, et globaliseerumise ja kaubanduslepete eesmärk on eelkõige aidata inimesi nii arenenud, kui arenguriikides. "Kuidas saab asi, mille eesmärgiks oli aitamine, sattuda kõikjal põlu alla? Kuidas saab kaubanduslepe olla ebaaus kõigi osapoolte suhtes?" küsib nobelist.
 
USA lõi ise reeglid
 
Arengumaadele on Trumpi väited tema sõnul naeruväärsed. "USA kirjutas ise reeglid ja lõi institutsioonid, mis tõid kaasa globaliseerumise, mitmetes neist, näiteks IMF-is on USA-l jätkuvalt veto-õigus, hoolimata riigi vähenenud rollist globaalses majanduses," kirjutab Stiglitz.
Inimestele nagu Stiglitz, kes on kaubandusläbirääkimisi jälginud ligi veerand sajandit, on tema sõnul ilmselge, et USA saavutas suurema osa sellest, mida nad tahtsid. "Probleem oli selles mida nad tahtsid, mitte mida nad said. Nende agenda loodi suletud uste taga suurkorporatsioonid poolt," märgib ta. "See oli agenda, mis oli kirjutatud rahvusvahelistele firmadele rahvusvaheliste firmade poolt, kõike seda tööliste ja tavakodanike arvelt."
 
Tavainimene kui loomulik kadu
 
Tavainimesed tunduvad Stiglitzi sõnul tihti suurlepete ohvriks langevat. "Tihti tundub, et töötajad, kelle palgad langevad ja töökohad kaovad, on vaid loomulik kadu - süütud, kuid vältimatud majandusarengu ohvrid," tõdeb Stiglitz. "Samas on olukorda tõlgendatud ka teisiti - globaliseerumise eesmärgiks oli töötajate läbirääkimisvõimet nõrgendada. Suurfirmad tahtsid odavat tööjõudu, neid ei huvitanud, kuidas see saavutatakse."
 
Säärane tõlgendus aitab tema sõnul selgitada ka mitmeid kaubanduslepete segadusseajavaid aspekte. "Miks näiteks andsid arenenud riigid käest ühe oma suurima eelise - seaduse võimu?" küsib Stiglitz. "Mitmed hiljutised kaubanduslepped annavad välisinvestoritele rohkem õiguseid, kui kohalikele. Neid kompenseeritakse näiteks siis, kui valitsus võtab vastu regulatsiooni, mis nende ärile kahjulik on, hoolimata sellest, kui kasulik regulatsioon riigile on."
 
Kolm lahendust – vaid üks töötab
 
Globaliseerumisest tekkinud rahulolematusele on nobelisti sõnul kolm erinevat lahendust - jätkata globaliseerumise kihlveole rõhumist nii, nagu seda on tehtud viimasel veerandsajandil, kasutada Trumpi strateegiat ning lõigata end globaliseerumisest ära lootes, et see toob kuidagi möödaniku maailma tagasi ning kolmas - sotsiaalne kaitse ilma protektsionismita. "Viimast lähenemist on kasutanud ka mitmed väiksed Põhjamaad," märkis Stiglitz. "Nad teadsid, et väikeriikidena peavad nad jääma avatuks, kuid nad  olid teadlikud ka riskidest, mistõttu nad lõid sotsiaalsed kindlustusmeetmed aitamaks töötajatel vanadelt ametitelt uutele liikuda."
 
Põhjamaad on sügavalt demokraatlikud, mistõttu nad teadsid, et  globaliseerumine jääb püsima vaid siis, kui töölised näevad, et see toob neile kasu. "Ka nende riikide rikkad said aru, et kui globaliseerumine töötab nii, nagu see peaks, saavad sellest kasu lõigata kõik," kirjutab nobelist.
USA kapitalismi iseloomustab viimastel aastatel majandusteadlase sõnul ohjeldamatu ahnus, mida tõestab ka 2008. aasta majanduskriis. "Kuid nagu mõned riigid on näidanud, on võimalik turumajandusega hoida kontrolli all nii kapitalismi kui globalismi ning tuua kaasa jätkusuutlikku kasvu ja paremat elukvaliteeti kõigile kodanikele," märgib ta.
 
"Me saame õppida õnnestumistest samamoodi nagu ka oma vigadest. On ilmne, et kui me ei kontrolli globaliseerumist nii, et see toob kasu kõigile, siis rahulolematus ainult kasvab," lõpetab Stiglitz.
Laadimine...Laadimine...