STIGLITZ: Trumpi maksukärped rikastele ei ole imerohi, mis USA majanduse päästaks

"President arvab, et madalamad maksud ja deregulatsioon lahendavad USA probleemid. See aga ei tööta, sest see pole kunagi töötanud," nendib nobelistist majandusteadlane Joseph Stiglitz. "Suurfirmad istuvad triljonite dollarite otsas, samal ajal, kui miljonid tavalised ameeriklased kannatavad. Maksude langetamine oleks vastutustundetu, eriti siis, kui langetatakse makse ka finantssektorile, kes algatas 2008. aasta majanduskriisi ja ei ole tekitatud majanduskahju eest midagi tasunud."

Pilt: Scanpix

STIGLITZ: Trumpi maksukärped rikastele ei ole imerohi, mis USA majanduse päästaks (1)

"President arvab, et madalamad maksud ja deregulatsioon lahendavad USA probleemid. See aga ei tööta, sest see pole kunagi töötanud," nendib nobelistist majandusteadlane Joseph Stiglitz. "Suurfirmad istuvad triljonite dollarite otsas, samal ajal, kui miljonid tavalised ameeriklased kannatavad. Maksude langetamine oleks vastutustundetu, eriti siis, kui langetatakse makse ka finantssektorile, kes algatas 2008. aasta majanduskriisi ja ei ole tekitatud majanduskahju eest midagi tasunud."

Nobelisti Joseph Stiglitzi sõnul pakuvad Ameerika parempoolsed alati kõigile riigi probleemidele - ebavõrdsusele, aeglasele majanduskasvule, madalale tootlikkusele, opioidisõltuvusele, kehvale haridusele ja lagunevale infrastruktuurile, välja ühe "imeravimi": madalamad maksud ja deregulatsiooni, mis "motiveeriks" investoreid ja "vabastaks" majanduse. "Donald Trump loodab, et see pakett teeb Ameerika taas suurepäraseks," kirjutab Stiglitz The Guardianis.

Trumpi lahendus majandusteadlase hinnangul aga soovitud tulemust ei saavuta. "See ei tööta, sest see pole kunagi töötanud. Kui Ronald Reagan seda 1980ndatel proovis, siis väitis ta, et maksutulu tõuseb. Vastupidiselt aga aeglustus kasv, maksutulu langes ja töölised kannatasid. Suured võitjad olid ainult hiigelettevõtted ja rikkad, kes said kasu dramaatiliselt vähendatud maksudest," tõdeb ta.

Trumpi suurim dilemma on Stiglitzi sõnul see, et maksureform peab olema tuluneutraalne. "See on poliitiline imperatiiv: suurfirmad istuvad triljonite dollarite otsas, samal ajal, kui miljonid tavalised ameeriklased kannatavad- maksude langetamine oleks vastutustundetu, eriti siis, kui langetatakse makse ka finantssektorile, kes algatas 2008. aasta majanduskriisi ja ei ole tekitatud majanduskahju eest midagi tasunud," kirjutab nobelist. "Pealegi, et saada senatis reformi läbiminekuks vajalik häälteosakaal peab see olema eelarve-neutraalne 10 aastat."

Majandusteadlased peavad praeguse USA maksusüsteemi suurimaks komistuskiviks välismaal teenitud tulu maksustamist. "Demokraadid usuvad, et kuna USA-s tegutseb firma saab kasu riigi seadustest, peaks nad ka välismaal teenitud kasumilt selle "õiguse" eest tasuma. Vabariiklased aga pooldavad süsteemi, et maksud peaks maksma ainult majandustegevuselt, mis toimub riigi territooriumil, mis võib kaasa tuua aga maksutulu languse," kirjutab Stiglitz. "Selle tasakaalustamiseks on esindajatekoja spiiker Paul Rtyan pakkunud välja importmaksu, mis tooks kaasa nii kõrge maksutulu, kui aitaks kaasa ka kohalike töökohtade loomisele."

Ryani plaanis on Stiglitzi sõnul aga auk - raha peab kellegi taskust tulema ja kannatajateks jäävad praegusel juhul majanduslikult kõige nõrgemad. "Impordihinnad tõusevad. Hiinas toodetud odavate riiete ostjad kannatavad. Trumpi meeskonnale on see vaid teisejärguline mõju, vältimatu hind, mida peab maksma, et anda Ameerika plutokraatidele rohkem raha. Samas, kaotavad ka odava hiina kauba müüjad, mitte ainult nende kliendid. Firmad nagu Wallmart ei lase sellel juhtuda," nendib Stiglitz.
Nii kaua, kuni maksureformides on piisavalt arvukad ja mõjukad kaotajad, on neil majandusteadlase hinnangul ka piisavalt võimu, et reformi takistada.

"Poliitiliselt ärgas president, kes mõistab majanduse ja poliitika sügavusi võiks juhtida valitsuse maksureformi suunas, mis oleks loogiline. Trump aga see juht ei ole," tõdeb ta. "Kui ettevõtlusmaksureform üldse toimubki, siis on see kinniste uste taga valminud sasipundar. Tõenäoliselt tuleb lihtsalt üleüldine maksukärbe, milles jäävad kaotajateks tulevased põlved."

Stiglitz ennustab, et asja inetust proovitakse varjata väitega, et see kannustab majanduskasvu. "Sellele väitele ei ole teoreetilist ega empiirilist tõestust, eriti riikides nagu USA, kus suurem osa investeeringutest on finantseeritud võlgadega ja intressidest saab makse maha arvata. Marginaalset tulu ja maksumust vähendatakse proportsionaalseks ja investeeringute suurus tegelikkuses ei muutuks. Kui vaadata asja täpsemalt ja võtta arvesse amortisatsiooni ja riskijagamist, siis võib maksude langetamine kaasa tuua isegi investeeringute langust," nendib Stiglitz.

"Riigis, kus on nii palju probleeme - eriti ebavõrdsus- ei aita rikaste firmade maksude kärpimine neist ühtegi lahendada. See peaks olema õppetund kõigile riikidele, mis kaaluvad ettevõtlusmaksude leevendamist - isegi neile, kellel pole ebaõnn olla juhitud kalgi ja argpüksliku plutokraadi poolt," lõpetab Stiglitz.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...