TARBIJA: Elektri börsihinnale tuleks seada lagi, kaheksakordne hind on üle võlli

"Kui börsil valitseb normaalne olukord, siis põlevkivi elektrijaamad ei pääse löögile, sest põlevkivielekter on kallis. Kui on aga remontide või avariide tõttu eriolukord, siis nad pigistavad kõvasti välja, et natukenegi raha teenida. Nemad kruvivadki hinna kõrgeks," tõdes Rajangu.

Pilt: Ilja Matusihis
Majandus Eesti

TARBIJA: Elektri börsihinnale tuleks seada lagi, kaheksakordne hind on üle võlli

Virkko Lepassalu

"Kui elektribörsil tekib remontide või avariide tõttu eriolukord, siis ei tohiks lasta tarbijat paljaks röövida, vaid tuleks kehtestada hinnalagi," arvab tavatarbijast elektriinsener Väino Rajangu. Praegu jätavad seadused tarbija avariide ja remontidega seotud anomaalsete hinnatõusude ees kaitsetuks. 

Kui tavaliselt on Põhjamaade elektribörsil Nord Pool päeva keskmine hind ühe megavatt-tunni eest kõikunud vahemikus 20-40 eurot, siis eile hüppas see 80,4 euroni. Tõsi, rekordpäeva ehk 10. juuni tasemele jäi see mõnevõrra alla. Siis kujunes megavatt-tunni keskmiseks hinnaks 98,5 eurot. Kohati kerkis see 10. juunil koguni 255 euroni megavatt-tunni eest, mis on ligi kaheksa korda enam kui me oleme harjunud.

Mõistagi kajastub see hinnahüpe kõikide tarbijate arvetel, kes on sõlminud elektrimüüjaga mitte fikseeritud, aga börsil põhineva hinnaga lepingu. Börsihinnaga lepingu sõlmijad üldiselt teadvustavad aga harva, kui suuresti mõjutavad hindu kõikvõimalikud riikide vaheliste kaablite hooldustööd ja avariid.

Mitu tähtsat kaablit rivist väljas

Ametliku selgituse kohaselt põhjustas järsu hinnahüppe Leedu ja Rootsi vahelise merekaabliga seotud rike ja samuti Riias juhtunud suur elektrikatkestus. Nõnda, nagu kommenteeris Eesti Energia juht Hando Sutter, süvendas defitsiiti veel asjaolu, et EstLink 1, mis Eestit ja Soomet ühendab, oli korralises remondis.

Ühe kaabliga seotud rikke ja teise remondi arvelt võitis Eesti Energia, kes pani omakorda koormuse toetamiseks tööle pikalt seisnud Narva elektrijaamad. Tavaliselt ei suuda Narva põlevkivielekter turul konkureerida.

Märkimisväärne on, et Soomes oli elektri hind 10. juunil keskmiselt vaid 22,1 eurot megavatt-tunni eest. Soomlaste elektrihinda jääb laiemaski vaates üle vaid kadestada. Nende jaoks on peaaegu pidevalt elektrihind börsil odavam kui Eestis ja teistes Baltimaades. Eriti markantsena oli seda näha 19. juunil: neil maksis elekter 7,8 ja meil 27,29 eurot megavatt-tund.

"Kui elektribörsil tekib remontide või avariide tõttu eriolukord, siis ei tohiks lasta tarbijat paljaks röövida, vaid tuleks kehtestada hinnalagi," arvab tavatarbijast elektriinsener Väino Rajangu. "Kui börsil valitseb normaalne olukord, siis põlevkivi elektrijaamad ei pääse löögile, sest põlevkivielekter on kallis. Kui on aga remontide või avariide tõttu eriolukord, siis nad pigistavad kõvasti välja, et natukenegi raha teenida. Nemad kruvivadki hinna kõrgeks. Nii et see on puhtalt nõudmise ja pakkumise vahekorra küsimus. Me võime neid kaableid vaadata ühest küljest nagu elektritootjaid. Kui neid tootjaid jääb väheks, ja turul pakkumisi vähe, siis see on nagu kartulite või maasikate müük turul. See üksik, kes turul on, saab kallist hinda küsida."

Rajangu sõnul on mõistetav, et põlevkivijaamad tahavad samuti raha teenida aga võiks ikka mingi kompromissi paika panna. Hinnalae kehtestamine läheks börsi olemusega küll vastuollu, aga teisalt oleks see ju tarbija kaitsmine. Hinnalagi börsil võiks tavalisest elektrihinnast olla märgatavalt kõrgem, et tavaelektrijaam saaks samuti teenida. Aga mitte kaheksa, vaid näiteks neli või viis korda kõrgem. Siin oleks Rajangu arvates poliitilise otsustamise koht. "Ilmselt oleks see mõttekas kokku leppida lätlaste ja leedulastega sest Baltimaid käsitletakse ju ühe turuna," lisas Rajangu.

Turumoonutus või börsi paratamatus?

Kriitikud nimetavad järske hinnahüppeid turumoonutuseks. Teisalt võimaldavad just ülekandeliinide remondid tuua turule suuremas koguses muidu vähese konkurentsivõimega põlevkivienergiat. Suurte ülekandevõrkude korrasoleku eest vastutav Elering aga peab tänavusuviseid hinnahüppeid mitmete halbade asjaolude ajutiseks kokkulangevuseks.

"Elering püüab hooldustöid ajastada aegadele, kus ülekandevõimsuste kasutus on madal," põhjendas ettevõtte kõneisik Kätlin Klemmer, et EstLinki remont just Rootsi-Leedu ülekandekaabliga seotud rikke ajal oli kokkusattumus. "Hoolduseks sobivad suhteliselt paremini madalama tarbimisega suvised perioodid. Seetõttu ei ole elektrisüsteemi hooldustööde mõju elektrihinnale enamasti suur. Siiski, kui hooldustööga samal perioodil toimub mitu elektrisüsteemi elemendi avariid, võib koostoimes tekkida elektrihinnale suurem mõju."

Seadusega ei ole EstLinkide nr 1 ja 2 maksimaalne katkestuse aeg reguleeritud. Praegu küünib kõikvõimalike hoolduste ja remontide aeg 10-20 päevani aastas.

Vandeadvokaadi ja elektrituru asjatundja Moonika Kukke-Tiimani sõnul võiks tarbijat kaitsta nõnda, et plaaniliste remontide aja võiks Elering juba vähemalt nädalaid varem turule teada anda. "Tarbijad teaksid siis sellega arvestada, et kahju oleks võimalikult väike," lisas ta.

Tema sõnul tuleb börsihinnaga paketti kasutades paratamatult arvestada hinnahüpetega: "Samal ajal võib mõnel teisel ajal turule jõuda ka miinushinnaga elekter."

Praegu seisneb probleem ühtlasi selles, et tarbijad ja elektrimüüjad või vahendajad elavad justnagu omaette maailmas. Pole märganud näiteks Eleringi pressiteateid, et EstLink läheb mõne nädala pärast remonti. Ilmselt teavad vaid väga vähesed, kuidas suurtest riikidevahelistest "kaablikatkestustest" ja seega ka hinnatõusust eelinfot võib leida.

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Marilin Tilksoni kinnitusel on ettevõtjal juba praegu kohustus nii kiiresti, kui võimalik avalikustada katkestuste info, millel võib olla märkimisväärne mõju elektrihinnale.

Seda infot avaldatakse elektriturukorraldaja Nord Pooli kodulehel kiirete turuteadetena ehk UMMidena (urgent market messages). Enamasti tehakse hinda mõjutavate katkestuste otsused planeerimisetappides aasta, kuu või nädal varem.

Skisofreeniline olukord

Kui konkurentsiamet analüüsis 2015. aastal EstLinkide toimimist siis toodi muide välja, et seadusandlus ei reguleeri piisavalt piiriüleste alalisvoolu ühenduste (EstLinkide) toimimist.

Näiteks tänase hetkeni pole seadusandlust täiendatud piiriüleste alalisvoolu ühenduste kvaliteedinõuete osas. Teisisõnu, puudub seadus, mis ütleks, et ühendused peavad olema just nii ja nii tugevad, et nad võimalikult hästi vastu peaksid. Praegu võiks vaid uduselt spekuleerida, et kui kvaliteedinõuded eksisteeriksid, kas remonditaks siis kaabli ülekandejaamu erinevatel põhjustel harvem? Ja kas inimesed ja ettevõtted säästaksid rohkem raha, sest väiksemate katkestuste tõttu hüppaksid hinnad börsil vähem?

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhi Marilin Tilksoni sõnul tuleb siinjuures aga arvesse võtta, et kvaliteedinõuete loomine alalisvoolu ühendustele pole Euroopa regulatsioonides ehk tavapärases õigusruumis ette nähtud. Tema sõnul poleks see "väga tavapärane lähenemine."
"Pigem saab antud nõuete kehtestamisel vaadelda neid mõjuna varustuskindlusele kui elektrituru hinnale, ehk antud kvaliteedinõuete eesmärk ei tohiks olla hinnariski elimineerimine," ütles ta. Teisalt saab ju aga ikkagi öelda: mida kindlamad "kaablid", seda stabiilsem hind.

Ühendriikide eeskujul elektri piirhinna ehk mõistliku hinnalae kehtestamise üle börsile on Eestis kuluaarides arutletud juba aastaid tagasi. Ametnikud seda ei kommenteeri. Tegemist oleks poliitilise otsusega. Mäletatavasti siirdus Eesti alates 2013. aastast avatud ehk Põhjamaade elektriturule.

Ühest küljest seadus EstLinkide kaablite remondiaega ei piira, ja kaablitele niinimetatud vastupidavus- või kvaliteedinõudeid ei sea. Teisalt on elektritootjad, nagu näiteks Narva elektrijaamad, paratamatult rahalises mõttes huvitatud, et remont kestaks võimalikult kaua. Siis ostetakse ju võimalikult palju nende muidu konkurentsivõimetut toodangut. Nõnda tekib olukord, mida võib tõlgendada skisofreenilisena. Ühest küljest peaks riik olema omaniku ja vastutajana justkui huvitatud võimalikult kiirest EstLinki hooldusest või remondist, sest hinnahüpped börsil kurnavad nii igaühte eraldi kui majandust laiemalt. Teisalt jällegi oleks vaja lasta raha teenida ka Narva põlevkivielektrijaamadel.

Samal ajal ei olnud tänavu 10. juunil sugugi tegemist hinnarekordiga. Ümmarguselt 200 euro ligi on elektri hind käinud ära varemgi - näiteks mullu esimesel poolaastal.

Laadimine...Laadimine...