Teadlane: kes tööd ei leia, peab endale näkku vaatama

"Töötus on madal, täna räägime tööjõupuudusest, mitte tööpuudusest," ütles Tartu ülikooli majandusteaduste professor Raul Eamets.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Teadlane: kes tööd ei leia, peab endale näkku vaatama (2)

Vesta Reest

"Töötus on madal, täna räägime tööjõupuudusest, mitte tööpuudusest," ütles Tartu ülikooli majandusteaduste professor Raul Eamets.

Professor Eamets jätkas, et meil on praegu üle aegade üks kõrgemaid tööhõivemäärasid ja tööpuudus on sama madal kui oli enne kriisi. "Tööturu olukord on väga hea, seda enam, et palgad kasvavad 6-7% aastas," sõnastas teadlane.

"Sisuliselt on meil täna tööpuudus allpool loomulikku taset – see tähendabki seda, et inimesi ei ole saada ja kui inimesi ei ole saada, hakkavad palgad kasvama," kommenteeris teadlane hetkeseisu.

Pikaajalised töötud ongi sellepärast töötud, et nende profiil ei vasta töökoha vajadustele. Teadlase sõnul on lõhed hariduse ja ametite lõikes väga suured. "Kui otsitakse kõrgharidusega programmeerijat, siis ei ole töö kaotanud raamatupidajal või kaevuril sellel konkursil midagi teha," rääkis professor.

Tema sõnul poleks probleemi, kui puudu oleks täpselt samad töökohad, mida töötud otsivad, aga need ei lange omavahel kokku.

 

Majanduse kasvutempo ei ole Eestile jõukohane

Eamets rääkis, et arenenud riikides on kolm suurt majandussektorit: põllumajandus, tööstus ja teenindus. Tööstuse alla käib ka ehitus.

Eesti Panga president Ardo Hansson aga kirjutas oma kommentaaris Eesti tööturu hetkeseisu kohta, et kiire hinnatõus ja järsult suurenenud välistööjõu sissevool näitavad, et seni nähtud majanduse kasvutempo ei ole Eestile jõukohane.

"Olemasolev tööjõud, tehnoloogia ja oskused seavad piirid ette. Näeme endiselt, et tööturg on üle kuumenenud: sobivate oskustega inimeste nappus sunnib palku tõstma kiiremini, kui ettevõtete tulud kasvavad,"  sedastas Hansson.

Tema hinnangul võib öelda, et hoogne hinnatõus toob kaasa kiirema palgatõusu, mis viib omakorda hindade tõusuni ja nii edasi. Et aga Eesti ettevõtted oma toodete ja teenuste hindu välisturgudel kergesti tõsta ei saa, kahjustab kodumaine väga kiire kulude kasv nende konkurentsivõimet. Kui ei ole kasumit, jäävad tegemata investeeringud ja meie tulevase majanduskasvu vundament jääb nõrgaks. 

"See, mida teeb tööstus, ei ole tavaliselt kohaliku riigi ja turuga eriliselt seotud, sest suur osa tööstustoodangut läheb ekspordiks ja ei ole põhimõtteliselt vahet, kus seda valmistatakse. Kui me mõtleme, et piima võiks valmistada kohapeal, siis väga palju piima, mida Eestis müüakse, on tegelikult Leedus tehtud," ütles professor. Teenused on tema sõnul reeglina midagi sellist, mida ei saa välja viia.

"Sinna alla kuuluvad kõik isikuteenused – juuksur, toitlustusteenus jmt," ütles professor.

 

Tööstuse osakaal langeb, teenuste osakaal kasvab

Tema sõnul on kasvava palgatasemega riigis paratamatu, et tööstuse töökohad liiguvad sinna, kus palgatase on madalam. Eesti puhul on näiteks õmblussektor praktiliselt kokku kuivanud. "Igal pool arenenud riikides on nii, tööstuse osakaal langeb, teenuste osakaal kasvab," ütles Eamets.

Ta soovitas Eestit võrrelda ülejäänud Ida-Euroopa riikidega, kelle seas on Eesti tänasel päeval kindlasti ülemises otsas. Eestil on tema sõnul väga hästi läinud – kui võrrelda Põhja-Eesti palgataset, oleme professori sõnul juba üle Euroopa keskmise, kuigi me ise tema hinnangul seda ei teadvusta.

"Tallinnas on elatustase kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tallinn läheb eest ära ja vahe teiste Eesti piirkondadega käriseb, just see on tõsine probleem," rääkis professor.

Veel sõnas ta, et Eesti Nokiat ei ole ju tegelikult olemas. "Me ei tea kunagi, kust võib mingi uus asi tekkida – kui me seda teaks, oleks maailm ju väga lihtne," mõtiskles ta.

Eamets pakkus, et Eesti tee rikkusele võiks olla ehk hoopis finantsteenuse pakkumine või võib-olla hoopis midagi uut, näiteks uus Skype, Transferwise või Taxify – see võib tekkida ükskõik kust kohast. "Üritada seda kindlalt sõnastada, on tegelikult vale, sest me ei tea, kust uus ja edukas globaalne ettevõte võib tulla," ütles teadlane.

Professor rääkis, et kui võtta 100 inimest ja küsida nende käest, kas nad elavad täna paremini kui 10 aastat tagasi, siis võib-olla leiab sajast kümme, kes vastab, et elab halvemini.

"Paljuski ei saa tööd need inimesed, kes ongi mingil põhjusel lahti lastud," ütles professor, "siis peakski peeglisse vaatama ja mõtlema, et miks ma siis ei saa tööd?" Lisaks ei pruugi leida tööd need inimesed kes otsivad osaajaga tööd, kes ei ole valmis elukohta muutma jne jne


31 ja pool tuhat töötut

Aprilli lõpu seisuga oli Eestis 31 687 registreeritud töötut, see on 4,8% tööjõust (16 kuni pensioniiga).

Esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud keskmiselt 33 387 inimest, see on 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 5,1%.

Kõige üldisemalt öeldes on täna olukord selline, kus töökäsi otsivad nii teenindussektor kui ka tööstus.

Töötukassa vahendab umbes poole kõikidest vabadest töökohtadest. Ligi 80% vahendatavatest töökohtadest sinikraede ja 20% valgekraede ametid.

Töötukassa andmetel on pikaajalisi töötuid on registreeritud töötute seas umbes 35% - numbriliselt siis umbes 10 700 inimest

Neist pooled on mehed ja pooled naised, kõige enam (mis on ka loogiline) vanuses 25-54 aastat. Neist umbes kolmandik on olnud arvel 1-2 aastat. Neid, kes veel kauem on umbes 10%

 

Miks ei leita töötajaid?

Paljude ametite puhul on töötajate leidmisel takistuseks vahetustega töö, pikad tööpäevad, töötasu, mis ei vasta töötaja ootustele ning ebapiisav kvalifikatsioon. Tööjõu vähesus on viinud paljud ettevõtted nutikaid töökohti looma, võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, toimub pidev tarkvara arendus. Uued tehnilised võimalused tähendavad aga ka seda, et töötajatel tuleb uusi asju õppida, sest töö iseloom muutub. Kahjuks ei ole kõik inimesed valmis õppima.

Maapiirkondades elavatel inimestel on sageli võimatu tööle saada, sest ühiskondliku transpordi võimalus vajalikel kellaaegadel puudub.

Täiskasvanud õpihimuliste võimalus

Töötukassa toetab ka tasemeõppes õppimist. Sel aastal 35 kooli ja 100 õppekava – OSKA erialad (erialad, millel on tulevikus töötajaid vaja).  Makstakse rahalist toetust neile, kel pole eriala või kel kooli lõpust möödas 15 aastat. Kahe aasta jooksul läinud kooli selle abil 1200 inimest. Nende seas nii töötud kui ka töötavad õpihimulised.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...