TOOMAS PAUR VEB-FONDI EELNÕUST: Praegu jäime viiki, aga ajame asja edasi

Riigikogu õiguskomisjon arutas eile avalikkuses suurt tähelepanu pälvinud eelnõu, ehk VEB fondi sertifikaadi omanikele hüvitise maksmist: kuna eelnõu muudatusettepanekute üle hääletamisel jäi aga seis komisjonis viiki, tullakse selle teema juurde komisjonis peatselt uuesti tagasi.

Pilt: Scanpix

TOOMAS PAUR VEB-FONDI EELNÕUST: Praegu jäime viiki, aga ajame asja edasi

Virkko Lepassalu

Riigikogu õiguskomisjon arutas eile avalikkuses suurt tähelepanu pälvinud eelnõu, ehk VEB fondi sertifikaadi omanikele hüvitise maksmist: kuna eelnõu muudatusettepanekute üle hääletamisel jäi aga seis komisjonis viiki, tullakse selle teema juurde komisjonis peatselt uuesti tagasi.

VEB Fondi otsuse eelnõu, mille autorid Keskerakonna, Vabaerakonna ja EKRE saadikud Jaanus Karilaid, Toomas Paur, Artur Talvik, Jaak Madison, ja Martin Helme, valmis 2017. aasta septembris. See oleks likvideerinud aastakümnete pikkuse ülekohtu, mis algas ajast, mil Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase eestvõttel 1993. a loodi riiklik VEB Fond.

See fond kujutas endast põhimõtteliselt vaid nimekirja nendest ettevõtetest, mille raha jäi kinni sellistesse kunagistesse pankadesse nagu Põhja-Eesti Aktsiapank (PEAP) ja United Baltic Bank (UBB), mille korrespondentkontod omakorda, koos paljude Eesti ettevõtjate rahaga, olid kinni külmunud välisvaluutadega arveldanud Vene Välismajanduspangas (VEB).

Sotside esindaja jäi erapooletuks

Pärast saneerimist soovis Venemaa VEB alustada n-ö puhtalt lehelt ja seepärast külmutaski kõik kuni 1.1.1992 arvetele laekunud summad kinni. Kuna Eesti Pangal oli sel ajal küllaga tegemist PEAP ja UBB päästmisega, milleks kulutati sadu ja sadu miljoneid kroone maksumaksja raha, tõstetigi PEAP ja UBB võlausaldajad Eesti Panga poolt jalust ära VEB-fondi, et Eesti riik ei peaks nende kahjunõuetega tegelema ja saaks panganduskriisi ära hoida. Sisuliselt krediteerisid VEB-fondi ettevõtjad pankade väljaaitamist oma taskust 500 mln krooniga, mis PEAP ja UBB korrespondentarvetele VEBis kinni oli jäänud, ja mille eest said vastu tänaseni sisuliselt väärtusetuid VEB fondi sertifikaate.

Seega päästeti nende abil panganduskriisist Eesti kroon, nagu ka kogu Eesti rahandus, mistõttu ongi eelnõu eesmärgiks VEB fondi ettevõtjatele kahju hüvitamine kasvõi tagantjärelegi ja ülekohtu hüvitamine. Seda enam, et omal ajal võttis Eesti Pank riikliku institutsioonina endale sisulise vastutuse kahjuhüvitamise osas ettevõtjate ehk PEAP ja UBB võlausaldajate ees. PEAP ja UBB koondati mäletatavasti kokku riiklikuks Põhja-Eesti Pangaks.

"Otsustamiseks oli kaks muudatusettepanekut, millest üks puudutas eelnõu pealkirja muutmist ja teine teksti tervikuna ümbersõnastamist," märkis õiguskomisjoni liige Toomas Paur eilse koosoleku kohta. "Kumbki ettepanek komisjonis toetust ei leidnud, hääletusseis jäi viiki 5:5. Sotside esindaja komisjonis oli erapooletu."

Kuna komisjon võtab otsuseid vastu häälteenamuse põhimõttel, ei olnud Pauri sõnul võimalik eelnõusse seega teha vajalikke muudatusi.

Ülekohus heastatud 2022. a lõpuks

Muudatuste sisuks oli maksta kõigile VEB Fondi sertifikaadi omanikele, kelle nõudeid pole varem osaliseltki rahuldatud, hüvitist vastavuses nõude nominaalväärtusega eurodes: otsuse vastuvõtmise kuupäeva ametliku USA dollari ja euro vahetuskursi alusel ning ilma intressita.

Väljamaksed oleksid pidanud toimuma kolme aasta jooksul ja olema lõplikult tasutud hiljemalt 2022. aasta lõpuks.

"Tõenäoliselt tuleme selle teema juurde veel lähiajal tagasi, sest probleem vajab lahendamist ja sihilikult ebakvaliteetset teksti ei tohiks komisjon ju täiskogusse vastuvõtmiseks saata," lisas Toomas Paur. 

Eesti Panga juures asunud VEB fondi likvideerija Rein Järvelille arvates peaks praegune Riigikogu koosseis VEBi kahjude hüvitamise eelnõuga lõpuni minema.

"Kuna tegemist on niivõrd pika ajalooga teemaga, siis olnuks igati loogiline, tark ja mõistlik, kui praegune Riigikogu selle eelnõu lõpuni menetleks," ütles Rein Järvelill, kelle sõnul venitaks eelnõu liikumine uude Riigikogu koosseisu asja veel vähemalt aasta. "Kuna VEBi kriisi ajal asus ohus Eesti kogu rahandus- ja pangandussüsteem, siis nendele ettevõtjatele, kes sisuliselt enda nahaga meid päästsid, tuleks nende kahjud kompenseerida."

Hüvitatav summa, 14 mln eurot jaguneks praegu viie ettevõtja vahel. Tasub märkida, et Venemaa on enda ettevõtjate summad, mis VEBi kinni jäid, kompenseerinud.

VEBi ettevõtjate hülgamise asemel leidunuks ka teisi teid: rahvusvahelise valuutafondi kava nägi ette pangaklientide raha kompenseerimise 90% ulatuses, kuid sellele eelistati ettevõtjate hätta jätmist.

Laadimine...Laadimine...