Töösturid: uute tehnoloogiate kasutusele võtmine Eestis vajab tõuget

Seni on ettevõtjad tehnoloogiahüppe sooritamisel olnud pigem passiivsed, tõdes Eesti Inseneride Liidu presidendi professor Arvi Hamburg.

Pilt: Raul Mee

Töösturid: uute tehnoloogiate kasutusele võtmine Eestis vajab tõuget

Toimetaja: Moonika Tuul

Seni on ettevõtjad tehnoloogiahüppe sooritamisel olnud pigem passiivsed, tõdes Eesti Inseneride Liidu presidendi professor Arvi Hamburg.

Tallinnas toimunud Eesti tööstuste erialaliitude, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Ettevõtluse Arendamise Sihtastuse (EAS) ümarlaual tõdeti, et Eesti tööstusettevõtted vajavad lähiaastatel tõuget digitaalsete tehnoloogiate kasutusele võtmisel, et maailmas toimuva tööstusrevolutsiooniga õigeaegselt kaasa minna.

Eesti Inseneride Liidu presidendi professor Arvi Hamburgi sõnul on maailma tööstus hetkel kiires muutumises, kus tootmine muutub päev-päevalt efektiivsemaks ja täpsemaks, kuid Eesti tööstussektor vajab uute tehnoloogiate kasutusele võtuks tõuget, sest seni on ettevõtjad tehnoloogiahüppe sooritamisel olnud pigem passiivsed.

"Tööstus 4.0 võimaldab kiiremaid tulemusi ja progressi ning on seeläbi kogu majandusele kasulikum kui senised tootmisviisid," ütles Hamburg. "Ettevõtete jaoks tähendab see aga uste avanemist uute teenuste, toodete ja lisaklientide näol."

MKMi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnas, et Eesti tööhõive ja palgatasemed on aegade tipus, kuid ressursid on ammendunud ning seetõttu saab kasv tulla vaid tootmise efektiivistamise läbi.

"Et toota rohkem, on vaja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ning panna uued ja olemasolevad seadmed omavahel nutikalt suhtlema. See aga nõuab ettevõtjatelt mugavustsoonist välja tulemist," ütles Reede.

Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe Tõnu Lelumehe sõnul on ettevõtjatel vaja tuge digitaliseerimise esimeste sammude tegemiseks, kuna läbi viidavad protsessid nõuavad üksjagu aega ning on kallid.

Seni, kuni meie ettevõtjad võtavad hoogu ja kaaluvad, lendavad konkurendid eest ära.

"Paljud ettevõtjad ei ole valmis võtma riski investeerida uuendustesse, teadmata, kuidas see end tagasi toodab. Reaalsus on aga see, et seni, kuni meie ettevõtjad võtavad hoogu ja kaaluvad, lendavad konkurendid eest ära."

Reede märkis kohtumisel, et IKT arenguprogrammist on riigil sel aastal plaanis toetada piloottehaste meedet, kust saavad toetust 3-4 tööstusettevõtet, mis on valmis läbi viima täielikku digitaliseerimist ja automatiseerimist.

"Eesmärgiks on tekitada Eestis pilootlahendusi, mis oleksid eeskujuks teistele valdkonna ettevõtetele ja mis aitaksid luua tööstusettevõtetes reaalseid toimivaid digitaalseid lahendusi," rääkis Reede.

EASi ettevõtlustoetuste valdkonnajuht Maria Värton ütles, et EAS toetab ka sel aastal digidiagnostika läbi viimist. "EAS pakub tööstusettevõtetele digidiagnostika toetust, mille käigus analüüsitakse ettevõtte tööprotsesse ning koostatakse tegevusplaan nende digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja tõhusamaks muutmiseks," selgitas Värton.

"Digidiagnostika läbinud ettevõtjal tekib ülevaade võimalikest tootmise kitsaskohtadest, tegevusplaan edasiseks, investeeringute kava ning hinnang tasuvusajale ja mõjule ettevõtja majandustulemustele. Esimesed ettevõtted Eestis on protsessi juba läbinud," lisas Värton.
Samuti on tööstusettevõtetel võimalik masinate, seadmete, tootmistaristu, tarkvara või arendusväljaminekute kaasfinantseerimiseks võtta Kredexist tööstuslaenu.

Laadimine...Laadimine...