TULEVIKUTÖÖ EKSPERT: Sotsiaalsete võimaluste mootoriks olnud keskmised töökohad hakkavad kaduma

"Me loome juurde töökohti, kus nõutakse kas väga spetsiifilisi oskuseid ja teadmisi või üldse mitte mingisuguseid oskuseid," ütles OECD tulevikutöö ekspert Paolo Falco. "See räägib ebavõrdsusest - sul on kas hea palgaga kõrge oskustöö või töötad sa teeninduses, kus sul oskuseid vaja pole ja palk on madal."

Pilt: Scanpix

TULEVIKUTÖÖ EKSPERT: Sotsiaalsete võimaluste mootoriks olnud keskmised töökohad hakkavad kaduma

"Me loome juurde töökohti, kus nõutakse kas väga spetsiifilisi oskuseid ja teadmisi või üldse mitte mingisuguseid oskuseid," ütles OECD tulevikutöö ekspert Paolo Falco. "See räägib ebavõrdsusest - sul on kas hea palgaga kõrge oskustöö või töötad sa teeninduses, kus sul oskuseid vaja pole ja palk on madal."

OECD tulevikutöö ekspert Paolo Falco tutvustas tänasel konverentsil "Muutuv töö ja muutuv tööturg. Otsustuskohad poliitikakujunduses" tuleviku tööturu suuremate muutuste eestvedajaid.

Falco sõnul uuritakse tööturu arengu puhul kolme suurima mõjutajana tehnoloogia arengut ja digitaliseerumist, globaliseerumist ning demograafiat. "Muidugi saab sinna lisada ka kliimamuutused ja inimeste eelistused," sõnas ta.

Falco sõnul on hirmuäratav see, et kui praegu on iga pensionäri kohta neli tööealist inimest, siis aastaks 2050 on tööealisi ühe pensionäri kohta vaid kaks.

"Digitaliseerumise mõju on selge - tööstusrobotite arv on 2003. aastast alates kolmekordseks tõusnud," märkis ta. "Suurim megatrend, mida me tihti eirame, on aga see, et me liigume selgelt üha vanemate ühiskondade poole. See on fakt ja see ei muutu."

Siiski ei maksa OECD andmete kohaselt oma töökoha robotile kaotamise pärast üleliia muretseda. "Uurime ameteid lahates nende ülesandeid ja peaaegu igal ametil, isegi nendel, mille automatiseerimine tundub lihtne, on tegelikult nii palju erinevaid ülesandeid, et neid täielikult automatiseerida ei saa," märkis Falco, kelle sõnul on OECD andmetel riski all vaid 14 protsenti töökohtadest.

"Me ei pea muretsema töökohtade kadumise pärast, vaid selle pärast, et töökohad muutuvad kiiremini kui kunagi varem," ütles ta. "Küsimus pole mitte töö kaotamine, vaid radikaalselt muutuva töökohaga kohanemine. Võtmeküsimus on inimeste üleminekul aitamine."

Kõige väiksem risk on tema sõnul loovatel töökohtadel, nagu ettekannete tegemine, loov kirjutamine, töötajate väljaõpetamine. Muretsemiseks on põhjust aga nende ametite puhul, kus juba tänapäeval automatiseerimist näeme, näiteks infovahetus ja müügitöö.

See, et tehnoloogia on laboris olemas, ei tähenda Falco sõnul seda, et see ka kindlasti laialdaselt kasutusele võetakse. "Kui küsida inimestelt, kus nad roboteid näha tahavad, siis vastavad nad näiteks kosmoseuuringutes, tootmises, päästetöödes. Samas hariduses, tervishoius ja hoolduses tahetakse robotite asemel suhelda siiski inimestega," märkis ta.

Suureks probleemiks on tema sõnul ebavõrdsus ametites - keskmisi oskuseid nõudvad tööd on kadumas. "Me loome juurde töökohti, kus nõutakse kas väga spetsiifilisi oskuseid ja teadmisi või üldse mitte mingisuguseid oskuseid," selgitas ta. "See räägib ebavõrdsusest - sul on kas hea palgaga kõrge oskustöö või töötad sa teeninduses, kus sul oskuseid vaja pole ja palk on madal."

"See teeb väga suure osa ühiskonnast - keskklassi - murelikuks . Need on olnud arenenud ühiskonna selgrooks. Keskmised töökohad on olnud sotsiaalsete võimaluste mootoriteks ja need on kadumas," tõdes ta.

 

Laadimine...Laadimine...