Tunneliga saaks poole tunni ja 18 euroga Tallinnast Helsingisse

Helsingi linnapea Jan Vapaavuori sõnul võib juba praegu öelda, et Tallinn ja Helsingi on kaksiklinn. "Tuhanded soomlased töötavad Eestis, kümned tuhanded eestlased Soomes, meil on ka lähedased kultuurisidemed," rääkis ta. FinEst Link projekti tasuvusanalüüs pakub välja lahenduse, kus päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi, reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot.

Pilt: Scanpix

Tunneliga saaks poole tunni ja 18 euroga Tallinnast Helsingisse

Helsingi linnapea Jan Vapaavuori sõnul võib juba praegu öelda, et Tallinn ja Helsingi on kaksiklinn. "Tuhanded soomlased töötavad Eestis, kümned tuhanded eestlased Soomes, meil on ka lähedased kultuurisidemed," rääkis ta. FinEst Link projekti tasuvusanalüüs pakub välja lahenduse, kus päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi, reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot.

Täna Tallinnas esitletud FinEst Link projekti uuringutu hinnangul on ette näha kahe linna vahelise kauba- ja reisijateveo mahu kahekordistumist või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul.

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

"Tuleb meeles pidada, et selle uuringu ülesanne oli prognoosida plaanitava tunneli tõenäolist toimimist ja maksumust, kuid arusaadavalt on paljudes aspektides veel väga palju määramatust ning garantiisid selle uuringu tulemused ei anna. Pigem on tegu tulevikuvisiooniga, mis tugineb parimale olemasolevale teadmisele,“ selgitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi FinEst Link projekti koordinaator Eva Killar.

Kaksiklinnade sild

"Kaksiklinna seisukohast ei ole midagi paremat, kui meid ühendav tunnel ja on raske leida kedagi, kes oleks rohkem selle ehitamise poolt, kui meie linnapead," kinnitas Helsingi linnapea Jan Vapaavuori.

Ka Tallinna linnapea Taavi Aas on rahul, et asjad liiguvad edasi. "Nüüd teame tunneli kohta rohkem numbreid," ütles ta. "Olen õnnelik, et kohtumine toimus Tallinnas. Nüüd näeme, mis saab olema järgmine samm."

Suurimaks väljakutseks tunneli ehitamisel on nii Soome kui ka Eesti seisukohast raha, mistõttu kavatsetakse selle rahastamisesse kaasata ka Euroopa Komisjon. Praeguste hinnangute kohaselt oleks tunneli miinimumhind 16 miljardit eurot, mis oleks samas suurusjärgus Inglismaad ja Prantsusmaad ühendava Eurotunneliga.

"Tallinna-Helsinki tunnel on tehniliselt realiseerumisele lähedamal kui kunagi varem," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Samas on veel mitmeid raskusi ja küsimusi, millele hetkel veel lahendust ei ole."

3 miljoni elanikuga metropol

Juba praegu aktiivne liiklus Tallinna ja Helsingi vahel saab Simsoni sõnul tunnelist vaid hoogu juurde. "Praegu liigub aastas linnade vahel üle 10 miljoni inimese, tunneliga suureneb see 23 miljonini," märkis ta. "Tunnel aitab kaasa kaksiklinna arenemisele ja loob piirkonna, kus elab üle 3 miljoni inimese."

Tunnel toob Simsoni sõnul kaks linna ajaliselt teineteisele palju lähemale. "Kahe linna vahel liikumine võtaks vaid 30 minutit ja teeks ka hinna odavamaks," ütles ta.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner ütles, et Soome valitsuse seisukohast peab logistika ja transpordisüsteemi vaatama tervikuna. "Peame vaatama kuidas Arktika ja Euroopa põhjaosa ühendada ülejäänud Euroopa transpordivõrguga,"ütles ta. "Transpordi tasuvus meie piirkonnas on alati madal, samas peame vaatma muid aspekte nagu tööturg, majutus, kliimamuutused ja julgeolek."

Järgmine kohtumine kahe riigi valitsuste vahel toimub mais.

Tunnel kasvataks kaubavoogu

FinEst Link projekti tasuvusuuringu hinnangul toob merealune raudteetunnel kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu ning omab tõsist kasvupotentsiaali. Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka parvlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis esitati rongide opereerimismudelit, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku kiirusega 200km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. Perioodipileti ostjatele on ühe reisi hinnaks arvestatud 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.

Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja nende rongide kiiruseks oleks 120-160 km/h.

FinEst Link projekti lõppraportis välja pakutud tunnelilahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, milles kummaski oleks üks rööpapaar ning lisaks sellele veel kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli ülesannet.

Raudteetunnel ühendaks lennujaamu

Uuringus selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega. Soome poolele on planeeritud kolm peatust reisijatele: Helsingi kesklinn, Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaam. Terminalid ja depood võiksid asuda lennujaama mürapiirkonnas ning teenindaksid kogu Soome kaubaliiklust. Tunnel seoks kavandatud 4. ringteed (Kehä 4) ja ülejäänud teedevõrku, logistilisi terminale ja Hanko-Hyvinkää raudteed, luues hästitoimiva ühenduse ülejäänud Soomega.

Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele, mis on ühtlasi ka kiirelt kasvav majanduskeskkond veidi rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel Tallinna vanalinnast. Peatuskoha vahetus läheduses asub Tallinna lennujaam ning äsja avatud trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga. Tunneli kaubaterminalid ja depood asuksid lennujaama mürapiirkonnas logistikaparkide vahetus läheduses. Kaubavedude jaoks on planeeritud tunnel ühendada ka Muuga sadamaga, mis on suurim kaubasadam Eestis.

Tunnelis kulgev raudtee on planeeritud Euroopa rööpmelaiusega (1435mm), kuid kui kavandatakse ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, varustataks tunnel kahte erinevat mõõtu raudteega: Euroopa standardile vastava ning Soome rööpmelaiusega (1524mm).

FinEst Link projekti raames analüüsiti traditsioonilise raudteetunneli majanduslikku tasuvust ning tehnilisi lahendusi, kuid samas paluti ka uute tehnoloogiate arendajatel oma alternatiivseid ideid esitada. Oma lahendused pakkusid kõik maailma suurimad uute tehnoloogiate lahenduste loojad nagu Virgin Hyperloop One, FinEst Bay (Peter Vesterbackaga eesotsas), SwissRapid (Maglev) ning ka Eesti oma innovaatilised ideed nagu Ankrutunnel ning AL Engineering. Neid lahendusi esitleti täna ka Tallinnas toimunud konverentsil.  

Laadimine...Laadimine...