Ühingud: Toomas Tamsar ei arvesta nappivast tööjõust rääkides vähenenud töövõimega inimestega

"Te olete töötukassa nõukogu esimees ja tööandjate keskliidu juht ning te ei maini üheski oma hiljutises arvamusavalduses Eestis elavaid töötuid, kes võivad küll vajada ümberõpet või muud tuge, kuid on valmis samaväärselt Eesti majandusse panustama," kirjutavad puuetega inimeste esindusühingud.

Pilt: Scanpix

Ühingud: Toomas Tamsar ei arvesta nappivast tööjõust rääkides vähenenud töövõimega inimestega (6)

"Te olete töötukassa nõukogu esimees ja tööandjate keskliidu juht ning te ei maini üheski oma hiljutises arvamusavalduses Eestis elavaid töötuid, kes võivad küll vajada ümberõpet või muud tuge, kuid on valmis samaväärselt Eesti majandusse panustama," kirjutavad puuetega inimeste esindusühingud.

Puuetega inimeste esindusühingud kritiseerivad oma pöördumises Eesti Töötukassa nõukogu esimeest ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhti Toomas Tamsaret ning küsivad, miks ei arvesta Tamsar Eestis nappivast tööjõust rääkides vähenenud töövõimega inimestega, vahendas BNS.

"Te olete töötukassa nõukogu esimees ja tööandjate keskliidu juht ning te ei maini üheski oma hiljutises arvamusavalduses Eestis elavaid töötuid, kes võivad küll vajada ümberõpet või muud tuge, kuid on valmis samaväärselt Eesti majandusse panustama," kirjutavad kuue organisatsiooni esindajad.

"Samas kasutate oma seisukohtades argumente, et Eestis on palju ülalpeetavaid ja vähe töötavaid inimesi. Tööandjad kurdavad, et Eestis on töökäsi puudu, samal ajal on meil mitukümmend tuhat inimest, kes oleksid valmis seda puudujääki vähendama – neile tuleb lihtsalt anda selleks võimalus," leiavad ühendused.

Organisatsioonid viitavad, et töötukassa andmetel oli märtsikuu seisuga Eestis töötuna arvel 10 233 vähenenud töövõimega inimest. "See on Haapsalu linna jagu inimesi, kellest suur osa soovivad töötada ja panustada. Paraku vaatavad tööandjad mööda nendest inimestest, keda Te meedias kutsute „ülalpeetavateks“. Samal ajal on ettevõtjatel süvenev soov tuua massiliselt sisse välistööjõudu, kuna väidetavalt pole Eestis enam kedagi palgata," seisab pöördumises.

Kuue ühingu ühiskirjas oodatakse Tamsarelt vastuseid küsimustele, miks ta ignoreerib Eestis elavaid inimesi, kes on töötud, kuid võiksid samamoodi toota lisandväärtust Eesti tööandjatele; mis moel on tema juhitud liit informeerinud tööandjaid töötukassa pakutavatest toetustest ja teenustest vähenenud töövõimega inimeste palkamisel; miks ta ei räägi välistööjõu sissetoomise kõrval ka olemasoleva tööjõu – sealhulgas vähenenud töövõimega inimeste – kaasamisest; miks ta räägib ülalpeetavate arvukuse kasvust, kui enamus neist ülalpeetavatest saaksid tegelikult tööd teha; miks Tamsar ei taha puudega inimeste tööturule tagasitoomise kõrval rääkida veel ühest kasutamata ressursist – välistööturule siirdunud eestlaste tagasitoomisest.

Organisatsioonid viitavad, et juunis möödub kaks aastat töövõimereformi käivitumisest, mille eesmärk on toetada puudega inimeste ja vähenenud töövõimega tööealiste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida tööturul pakutavate teenuste abil võimetekohast tööd ja tööl püsida. Reform aitab viia kokku tööandja ja vähenenud töövõimega töötaja.

"Uuringud näitavad, et tööandjad tunnetavad tööjõupuudust ja peaksid nägema lahendust muuhulgas puudega inimeste ja vähenenud töövõimega inimeste palkamises. Puudega inimeste esindusorganisatsioonid on algusest peale sellele suurt tähelepanu pööranud ja üritanud parimal viisil nii inimestele kui ka tööandjatele toeks olla," märgitakse pöördumises.

Esindusühingud viitavad, et tööandjate keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel on sõlmitud leping, mille eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähendada teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seoses. "Kuidas saab Eesti Tööandjate Keskliit seda lepingut täita, kui juht toetab jõuliselt välistööjõu sisse toomist, aga ei selgita avalikkusele, mis võimalused kasutada olemasolevat ressurssi? Kutsume Teid üles olema eeskujuks kõikidele Eesti tööandjatele ning mõistma, et Teil on oma rollis väga suur vastutus ühiskonna hoiakute suunamisel ja kujundamisel," lõpetavad organisatsioonid oma kirja.

Pöördumisela olid alla kirjutanud Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri, MTÜ Händikäpp juhatuse esimees Ave Jaakson, Eesti Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov ning Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu esinaine Jelena Pipper.

Pöördumise autorid viitavad oma kirjas kolmele aprillis ilmunud artiklile, mis kajastavad Tamsare vaateid.

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...