ÜLIÕPILASED: Meid ei tohi muuta sunnismaiseks!

„On reaalne oht, et noored kas ei omanda üldse kõrgharidust või otsustavad seda teha välismaal,» rääkis Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Sigrid Västra tööandjate plaanist muuta kõrgharidus taas tasuliseks.

ÜLIÕPILASED: Meid ei tohi muuta sunnismaiseks!

Sirje Rattus

„On reaalne oht, et noored kas ei omanda üldse kõrgharidust või otsustavad seda teha välismaal,» rääkis Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Sigrid Västra tööandjate plaanist muuta kõrgharidus taas tasuliseks.

Üliõpilaste sunnismaiseks muutmine on kui appikarje, sest töökäsi Eestis enam ei jätku.
Tööandjate keskliidu idee siduda tasuta kõrgharidus töölejäämisega Eestis võib esmapilgul näida täitsa toimiva lahendusena, et hoida võimekaid ja tarku noori välismaale pagemast. Kuid kas ta ka reaalselt töötaks, on juba iseküsimus.
«Tööandjate mõtte teokssaamisel on reaalne oht, et noored kas ei omanda üldse kõrgharidust või otsustavad seda teha välismaal,» märkis Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Sigrid Västra. 
Tööandjate Keskliidu hiljuti avaldatud manifestis on kirjas: «Pole olemas tasuta kõrgharidust, vaid on maksumaksja tasutud kõrgharidus. Suurendamaks õppija vastutust oma õpitulemuste ning kutsevaliku eest ning tagamaks maksumaksja raha tõhusaima kasutuse, viib riik «tasuta» kõrghariduse asemel sisse koolituslepingute süsteemi. Selles süsteemis finantseerib riik tudengi õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui tudeng lõpetab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.»
 
Hariduseks olgu võrdsed võimalused
«Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) kindlasti ei toeta tööandjate ideed taastada tasuline kõrgharidus ning mitte mingil juhul pole meile vastuvõetav üliõpilaste pärast kõrgkooli lõpetamist n-ö sunnismaiseks muutmine,» sõnas Västra. «See oleksmuuhulgas oleks ka põhiseaduse vastane – vaadake põhiseaduse § 35. Näiteks Soomes ja mõnedes teistes riikides on laenu kustutamise süsteem seotud tudengi palgaga pärast kooli lõpetamist, mitte nende sunnismaiseks jäämise kohustusega.»
Västra lisas, et üliõpilasühenduste liit on pikalt seisnud tasuta kõrghariduse eest ning peab oluliseks, et kõigil võimekatel ja motiveeritutel oleks võrdne võimalus ülikooliharidus omandada. «Me siiski loodame, et ideoloogiline debatt õppemaksude «poolt või vastu» on lõppenud ning Eesti on valinud tasuta kõrghariduse,» märkis ta. «Sest kui kõrgharidus peaks taas tasuliseks muutuma, on suur oht, et noored alustavad elu pärast kõrgkooli suure laenukoormusega, mis vähendab oluliselt nende võimalusi ning sunnib vaesemaid laenuorjusesse. Praegu peaksime tähelepanu suunama jooksvalt reformi rakendumisele, tulemusi analüüsima ning süsteemi parendama, mitte valitud tee alustalasid lõhkuma.»
Sotsioloog Iris Pettai leidis, et tööandjate idee muuta noored sunnismaiseks kõlab hädahüüuna. «See on appikarje,» sõnas ta. «Mis on ka mõistetav, sest tööjõudu napib praegu ja jääb veelgi vähemaks – vanad lähevad pensionile, aga uut tööjõudu peale ei tule. Selle lepingulise kõrghariduse mõttega üritatakse tööjõudu selitada ja olukorda stabiliseerida.» 

Idee pöördub endale vastu
Ent Pettai leiab, et tööandjate idee võib pöörduda iseenda vastu, sest on oht, et noored leiavad, et nende vabadusi piiratakse ja ei hakkagi kõrgharidust kaaluma või pagevad otse teisele poole piiri. 
«Minu jaoks jääb küsimuseks, kas see idee, kui ta peaks realiseeruma, ka toimib,» sõnas Pettai. «Kohustuslikud võtted tavaliselt väga hästi ei tööta. Pigem tuleks teiste lahendustega noori Eestis kinni hoida. Mida peaks ettevõttes muutma, et noored ei lahkuks? Neivelti idee tõsta miinimumpalk 1000 euroni on jumala õige – see on kindel moodus tööjõudu säilitada.» Pettai möönab, et miinimumpalka ei saa aga tõsta ilma, et tõuseks töö tulemuslikkus. Kuid taas – töö tulemuslikkus ei sõltu niivõrd töötajast kui tööandjast. «Ettevõtjad ise peaksid looma töökohti, mis toodavad suuremat kasumit – selle asemel, et eksportida puitu, toota sellest kallist ja kvaliteetset mööblit, toorpiima müümise asemel tootma näiteks erilist juustu jne.»   
Ka töökeskkonna kujundamisel Pettai hinnangul veel pikk tee käia. Tööandjad peaksid  endalt küsima, kas nad on teinud kõik, et olla noortele inimestele ahvatlevad. «Kas töö on huvitav ja arendav? Milline on töökliima ja arenguperspektiiv? Kas see on töökoht, kuhu inimene läheb hommikul hea meelega, mitte hambad ristis.» Sotsioloogi sõnul on Eestis paraku veel ridamisi tööandjaid, kes suhtuvad töötajatesse kui pisikesse mutrisse masinavärgis. «Eestis on liiga palju selliseid perspektiivituid töökohti, kus töötajaid sõna otseses mõttes ekspluateeritakse ning kus seetõttu on tohutu tööjõuvoolavus. Palju on suhtumist «kui ei meeldi, mine minema, mul on järjekord ukse taga». Sellise suhtumisega paraku inimesi kinni ei hoia.»
 

Laadimine...Laadimine...