ÜLO VOOGLAID: Vaesusega tuleb võidelda igal tasandil

"Üksikute valdkondadega tegelemine ei võimalda edu saavutada ja tegelikult vaesus hoopis süveneb, olenemata sellest, kuhu raha enam suunatakse," tõdes ütles Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.

Pilt: Scanpix

ÜLO VOOGLAID: Vaesusega tuleb võidelda igal tasandil (4)

"Üksikute valdkondadega tegelemine ei võimalda edu saavutada ja tegelikult vaesus hoopis süveneb, olenemata sellest, kuhu raha enam suunatakse," tõdes ütles Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.

"Vaesus on vaesuse peamine põhjus. Inimestel, kes on vaesusesse sündinud on väga raske sellest välja rabeleda," ütles Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.
 
"Vaesuse tundma õppimine ei tähenda veel seda, et me selle võidaksime, vaja oleks ka jõukust tundma õppida."
 
Vooglaiu sõnul on vaesuse teema maailmas siiamaani täielikult lahti mõtestamata ja tema sõnul on tegemist endiselt väga raske ja keerulise probleemiga.
 
Vooglaid rõhutas Tallinna Televisiooni saates "Rahvaadvokaat", et raskemaks teeb kogu olukorra aga ka veel see, et inimeste huvid, kes vaesuse küsimusega tegelevad on ka risti vastupidised.
 
"On küllalt neid, kes soovivad looduse või kultuuri arvelt rikastuda ja hõõruvad käsi, kui see läheb aina paremini neil korda," selgitas Vooglaid.
 
Kogu olukorda vaadates aga tekib Vooglaiu sõnul samas juurde ka inimesi, kes ei ela enam ära. Tegemist on sotsiaalse pingega, mida ei saa Vooglaiu sõnul lihtsalt klõpsuga kõrvaldada.
 
Vooglaid lisas, et vaesuse põhjuseid on võimalik vähendada, aga siis kui me teame tegelikult, mis vaesust põhjustab. Sellisel juhul peame ka vaesuse eri vorme teadma, millest üks on majanduslik ja rahaline vaesus, aga teine on vaimne vaesus, kus inimene ei saa näiteks suhelda piisavalt või näiteks ka tegutseda alal, mis talle meeldib. "Vaesus ei ole vaid materiaalne,"  lisas Vooglaid.
 
Vooglaid selgitas, et riigi ja indiviidi vaesuse küsimused on kahtlemata erinevad. Riigi vaesuse põhjustena võib välja tuua nii infrastruktuuri, hariduse, majanduse – ja ka kommunikatsiooni süsteemi, mis ükski ei toimi iseseisvalt vaid võrgustikuna.
 
"Üksikute valdkondadega tegelemine ei võimalda edu saavutada ja tegelikult vaesus hoopis süveneb, olenemata sellest, kuhu raha enam suunatakse," selgitas Vooglaid.
 
Vooglaid selgitas, et kui inimest on lasteaias, koolis ja mujal käsitletud kui manipuleerimise objekti, kes peab tegema nii, nagu kästakse, lakkab ta ise ühel hetkel mõtlemast. "Inimene muutub masinaks, kui keegi talle ei ütle, mida peab tegema, siis ta ei tee. Tekib suhtumine, et las teised mõtlevad ja ütlevad," lisas Vooglaid ja selgitas, et see sama reproduktiivne õppesüsteem , mis produtseerib manipuleerimise objekte on ühiskonnaohtlik tegevus.
 
Õpitud abituse üks olulisemaid komponente ja ohte on Vooglaiu sõnul inimese vastutustunde puudumine, kus ise ei võeta vastutust mitte millegi eest ja kogu aeg vastutab keegi teine. "See on mugav ja inimesed, kes on harjutatud nii mõtlema, need teevad, mis on ette öeldud ja ka sellega kaasneb vaesus," lisas Vooglaid.
 
Vooglaid lisas, PISA testide häid tulemusi kommenteerides, et tegelikult saaks tulemusi võrrelda siis kui on hindamise kriteeriumid paigas, mitte tuua kriteeriumiks seda, kuidas teistel on või ei ole. "Teistega võrdlemine ei ole informatiivne," ütles Vooglaid.
 
Vooglaiu sõnul tuleks kasutusele võtta kihistumisindeks, mis just elanikkonna kihistumist näitaks. Indeksi ühes otsas on inimesed, kes on süvavaesuses, kus on omaette problemaatika. Neid inimesi tuleb ka pessimismisündroomist välja aidata.
 
Vooglaiu sõnul on Eestis aga pea 35-40% inimesi, kes ennast vaesena tunnevad. Materiaalselt on Statistikaameti andmetel vaeseid 21%. "Vaesuse tundma õppimine ei tähenda veel seda, et me selle võidaksime, vaja oleks ka jõukust tundma õppida. "Kindlasti ei ole kõige rikkam see, kellel on surres kõige rohkem asju," ütles Vooglaid.
 
Vooglaid nentis, et inimesed tegelikult väga hoolivad teineteisest ja paljud ei looda ka teiste arvelt rikastuda.
 
Ränkadeks vaesust põhjustavateks komponentideks on Vooglaiu sõnul näiteks olukord, kus haridussüsteemi poolt jäetakse inimene ametialasest ettevalmistusest ilma. "Seda, et ülikoolides ei ole ametialast ettevalmistust on aastaid juba räägitud," lisas Vooglaid.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...