Uuring: Eesti pangad arvestavad keskkonna- ja sotsiaalriskidega vähe

Kodanikuühenduse Estwatch värskest uuringust selgub, et Eesti neli suurimat universaalpanka – LHV, Luminor, SEB ja Swedbank – arvestavad investeerimis- ja finantseerimisprotsessides nii elukeskkonda kui ka kasuminumbreid mõjutavaid riske kas ebapiisavalt või üldse mitte.

Pilt: Scanpix/Pilt on illustratiivne

Uuring: Eesti pangad arvestavad keskkonna- ja sotsiaalriskidega vähe

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Kodanikuühenduse Estwatch värskest uuringust selgub, et Eesti neli suurimat universaalpanka – LHV, Luminor, SEB ja Swedbank – arvestavad investeerimis- ja finantseerimisprotsessides nii elukeskkonda kui ka kasuminumbreid mõjutavaid riske kas ebapiisavalt või üldse mitte.

Uuringu järgi Eesti pangad valdavalt veel kliimariskide mastaapsust ega ohtu portfellide kasumlikkusele ei teadvusta. Uuringu autor Uku Lilleväli nentis, et kui välismaal arvestavad üha enam finantsasutusi jätkusuutlikkusega seotud ohtusid kui keskseid finantsriske, siis uuringutulemused näitavad, et Eesti pangad seda ei tee.

"Oleme pankasid hinnates ja võrreldes loonud tööriista, mis võimaldab kõigil huvilistel mõista, mida pangad teevad praegu ning mida nad saaksid ja peaksid tegema tõhusamini, et olla vastutustundlikumad nii elukeskkonna kui ka Eesti inimeste vara suhtes," selgitas Lilleväli.

Kõik neli Eesti suurimat panka on kinnitanud, et keskkondlike ja sotsiaalsete riskide arvestamine on oluline. Küll aga pole nad olnud piisavalt läbipaistvad selles osas, mida nad teevad oma finantsotsustes jätkusuutlikkusega seotud riskide haldamiseks ja kestliku arengu tagamiseks, selgub uuringust.

Pankadel on oluline roll keskkonna ja ühiskonna heaolu tagamisel, sest nad rahastavad projekte, ettevõtteid ja valitsusi ning avaldavad investeeringutega seekaudu otsest mõju keskkonnale ja ühiskonnale, leiab uuringu autor. Jätkusuutlikkusega seotud ohud – näiteks kliimamuutusega seotud finantsriskid – mõjutavad omakorda investeeringute kasumlikkust, mistõttu peavad pangad haldama enda ja oma klientide vara keskkondlike ja sotsiaalsete riskide suhtes ettenägelikult ja kompetentselt.

Maailma Looduse Fondi säästva panganduse hindamise raamistikule tuginevast Eesti pankade vastutustundlikkuse uuringust selgub, et vaid SEB-l ja Swedbanki ühel tütarettevõttel on 2019. detsembri seisuga olemas allikad, mis teadvustavad Eestis keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega tegelemise olulisust ja kirjeldavad panga seisukohti vastutustundliku panganduse osas. LHV-l ja Luminoril asjakohased eeskirjad puuduvad. Küll aga ei avalikusta ükski pank näiteks seda, kust nad saavad otsuste tegemiseks keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega seotud andmeid, mis tööriistu ja meetodeid analüüsis kasutatakse ning kas nad on määranud jätkusuutlikkusega seotud riskide haldamise tulemuslikkuse hindamiseks teatud mõõdikud. Üldjuhul avalikustavad Eesti pangad minimaalselt, kas ja kuidas nad finantsotsustes jätkusuutlikkuse riske jälgivad ja maandavad.

Estwatch MTÜ on iseseisev mittetulunduslik kodanikualgatus, mis püüdleb selle poole, et mitte ükski Eestiga seotud ettevõte ega organisatsioon ei kahjustaks oma tegevustega ühiskonna ega keskkonna heaolu. Finantsvaldkonnas töötab Estwatch selle nimel, et kõik Eestiga seotud finantsasutused investeeriksid Eesti inimeste ja oma klientide raha vastutustundlikult ja läbipaistvalt.

Laadimine...Laadimine...