Uuring: Eesti suudaks vähendada CO2-heidet 40 protsenti enam

"Eestil on väga suur potentsiaal oma majanduse süsinikumahukust vähendada ja saaksime olla palju ambitsioonikamad, kui praegune arengutrajektoor ette näeb," ütles uurimuse projektijuht Lauri Tammiste Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest.

Pilt: Scanpix

Uuring: Eesti suudaks vähendada CO2-heidet 40 protsenti enam

"Eestil on väga suur potentsiaal oma majanduse süsinikumahukust vähendada ja saaksime olla palju ambitsioonikamad, kui praegune arengutrajektoor ette näeb," ütles uurimuse projektijuht Lauri Tammiste Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest.

Eestil oleks võimalik vähendada süsihappegaasi heidet 2030. aastaks 40 protsenti võrra võrreldes praeguse arengutrendiga, kui võtta kasutusele kümme Põhjamaades juba toimivat lahendust samas ulatuses, nagu neid seal täna juba on rakendatud, vahendas BNS.

"Eestil on väga suur potentsiaal oma majanduse süsinikumahukust vähendada ja saaksime olla palju ambitsioonikamad, kui praegune arengutrajektoor ette näeb," ütles uurimuse projektijuht Lauri Tammiste Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest.

"Oluline on ka see, et lisaks otsestele kuludele-tuludele energiasektoris kaasneb lahenduste kasutuselevõtuga ka sotsiaalmajanduslik kasu mitmes valdkonnas," lisas Tammiste.

Uuringus välja toodud lahendusteks on päikeseenergia ja maismaa tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt, biomassi kasutamine sooja tootmises, soojuse ja elektri koostootmine, elektrisõidukite ja biokütuse kasutamine transpordis, energiatõhusus hoonetes ja tööstuses, sõnniku käitlemine põllumajandussektoris ning taasmetsastamine.

Lahenduste rakendamisega kaasnevad kulud, kuid pikemas perspektiivis võimaldavad need ka raha kokku hoida. Neto kokkuhoid 2030. aastaks võib olla viie vaatluse all olnud riigi peale kokku 1,2 miljardit eurot. Suurimat kasu tooks hoonete ja tööstuse energiatõhususe suurendamine, kus kasu ületab investeeringute kulu.

Kõige kallimad lahendused on biomassi kasutamine sooja tootmises, mis vajab viie riigi peale miljard eurot investeeringuid, tuuleenergia ja päikeseenergia investeeringud on vastavalt 500 ja 400 miljonit eurot. Samas vähendavad need lahendused riikide süsinikuheidet.

"Eestil on võimalik võtta senisest oluliselt kiiremini kasutusele keskkonnasõbralikke lahendusi, kasutades Põhjamaade kogemusi eeskujuna ja selline ettevõtmine ei pea sugugi olema kulukas. Valdkonna juhtivate riikide samme analüüsides saab Eesti vältida juba tehtud eksimusi ja valida targemaid poliitikaid," ütles Oras Tynkkynen uuringu koostamist juhtinud Soome innovatsioonifondist Sitra.

Lahenduste edukaks elluviimiseks on vaja ambitsioonikaid riiklikke eesmärke, selgeid tegevuskavasid, sobivaid finantsstiimuleid ja stabiilset õigusraamistikku.

Näited sotsiaalmajanduslikust kasust on puhtam õhk ja õhusaastega kaasnevate terviseriskide vähenemine, energia varustuskindluse parendamine, töökohtade loomine, samuti täiendav maksutulu.

"Green to Scale 2" uuringu läbiviimist korraldas Soome innovatsioonifond Sitra Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahalisel toel. Uurimuse teostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, SEI Tallinn.

Laadimine...Laadimine...