VIDEO! Danske vilepuhuja: Eesti finantsinspektsioon muutis maagiliselt arvamust Danske suhtes

Danske panga endine töötaja ja vilepuhuja Howard Wilkinson rääkis europarlamendis, et Eestis töötas justkui kaks erinevat finantsinspektsiooni. Kui 2013. aastal võttis finantsinspektsioon Danske pangaga ühendust seoses mustas nimekirjas olevate Vene klientidega, siis pank ei võtnud neid tõsiselt. "Kolme nädalaga muutus midagi maagiliselt," rääkis Wilkinson. "25. aprilli Eesti FI ja Danske Eesti vahelise kohtumise protokoll näitab, et nende koostöö on olnud väga konstruktiivne ja mingeid etteheiteid ei ole. Mis juhtus 18 päevaga?"

Pilt: Scanpix

VIDEO! Danske vilepuhuja: Eesti finantsinspektsioon muutis maagiliselt arvamust Danske suhtes

Toimetaja: Moonika Tuul

Danske panga endine töötaja ja vilepuhuja Howard Wilkinson rääkis europarlamendis, et Eestis töötas justkui kaks erinevat finantsinspektsiooni. Kui 2013. aastal võttis finantsinspektsioon Danske pangaga ühendust seoses mustas nimekirjas olevate Vene klientidega, siis pank ei võtnud neid tõsiselt. "Kolme nädalaga muutus midagi maagiliselt," rääkis Wilkinson. "25. aprilli Eesti FI ja Danske Eesti vahelise kohtumise protokoll näitab, et nende koostöö on olnud väga konstruktiivne ja mingeid etteheiteid ei ole. Mis juhtus 18 päevaga?"

 

Euroopa Parlamendis andis täna tunnistuse Danske panga endine töötaja ja selle Eesti filiaalis toimunud rahapesu paljastanud vilepuhuja Howard Wilkinson.

"Rahapesu ei tunne piire, seega Euroopa Parlamendist paremat kohta sellest rääkimiseks pole," sõnas Wilkinson. Ta tõi välja, et Danske rahapesuga on seotud vähemalt kümme panka. See skandaal ei puuduta ainult Danske panga Eesti filiaali ja emapanka Taanis. Raha tuli Venemaalt, läbis Eesti, Leedu ja Taani pankasid ja lõpetas dollaritena USA pankades, kuhu see "puhtaks pestuna" jõudis.

Kas finantsinspektsioon kontrollib või kaitseb?

Wilkinson rääkis, et regulaatorite - finantsinspektsiooni roll on oluline.

Ühe näitena esitles ta europarlamendis väljavõtet Taani finantsinspektsiooni sisemeilist, mis saadeti Danske panga kõrgelt juhatuse liikmelt. Seal kirjas öeldi, et Taani finantsinspektsion on aidanud panka kriitilises olukorras. "Kui panga kõrge direktor ütles, et Taani finantsinspektsioon on neid aidanud, siis võib öelda, et finantsinspektsioon aitas neid. Nüüd tekib küsimus, kas finantsinspektsiooni roll on aidata pankasid?"

Lisaks oli tal näiteks Taani finantsinspektsiooni töötaja kiri, kus ta selgelt ütles välja, et teda "absoluutselt ei huvita, mis toimub Eestis". Tema töö on kaitsta Danske panka. Wilkinson rõhutas, et jutt käis aitamisest ja kaitsmisest. "Kas seda ütlevad EL-i seadused? Kas seda ootategi regulaatoritelt?" küsis Wilkinson.

Wilkinson osutas Eesti finantsinspektsioonile. Talle tundus, et Eestis töötas justkui kaks erinevat finantsinspektsiooni. Üks alustas tööd 2014. aastal ja teine eelnes erines esimesest.

Wilkinson rääkis, et 7. aprillil 2013 sai ta teada, et Eesti finantsinspektsioon(FI) võttis ühendust Taani omaga ja mainis mustas nimekirjas olevaid Vene kliente. Eesti FI ütles, et nad võtsid Danske pangaga ühendust kaks korda, aga neile jäi mulje, et pank ei võtnud neid tõsiselt.

Koostöö muutus kolme nädalaga heaks

"Kolme nädalaga muutus midagi maagiliselt," rääkis Wilkinson. "25. aprilli Eesti FI ja Danske Eesti vahelise kohtumise protokoll näitab, et nende koostöö on olnud väga konstruktiivne ja mingeid etteheiteid ei ole. Mis juhtus 18 päevaga?" 

Lisaks tõi Wilkinson välja Eesti FI rolli, mis oli tema meelest "üsna šokeeriv läbikukkumise näide".

Ta rääkis, et ettevõte A avas 2012. aasta juunis arve Danske Eesti filiaalis. 2013. anti selles Eesti FI-le teada. 2. ja 18. juulil esitas FI sellele ettevõttele küsimusi. 25. septembril suleti ettevõtte A arve, kui sama ettevõttega seotud teiste ettevõtete arved olid ikka pangas avatud. Wilkinsoni sõnul oli finantsinsektsioon võinud väga lihtsalt näha internetist otsides, et need ettevõtted on omavahel seotud, kuid seda ei tehtud.

Samut tõi Wilkinson välja, et pidi Danske pangast lahkudes alla kirjutama konfidentsiaalsuslepingule, mis tegelikult keelab tal paljastamast seda rahapesu.

 

Euroopa Parlament kutsus tunnistusi ja soovitusi andma Danske panga endise töötaja ja selle Eesti filiaalis toimunud rahapesu paljastanud vilepuhuja Howard Wilkinsoni advokaadi Stephen Kohni, vahendas BNS.

Wilkinson aitas paljastada Danske Banki Eesti filiaalis toimunud miljarditesse eurodesse küündiva rahapesuskeemi.

Europarlament kutsus tema advokaadi Kohni tunnistusi andma finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitlevasse erikomisjoni.

Kuna vilepuhujatel puudub Taani ja ka Euroopa õiguste järgi efektiivne kaitse, võib Wilkinsoni ees oodata kriminaalasi. Seetõttu annab Kohn erikomisjonile soovitusi, kuidas vilepuhujate kaitset Euroopas parandada, teatas USA vilepuhujate organisatsioon National Whistleblower Center.

USAs on vilepuhuja kaitse tugevam

Kohn vastas tunnistuse andmise eel europarlamendi küsimusele, millisel moel saaks Euroopa Liit vilepuhujaid paremini kaitsta.

Kohn tegi ettepaneku ühtlustada vilepuhujate kaitset käsitlevad EL-i seadused USA omadega.

Lisaks tegi ta kuus soovitust.

Esiteks tuleks luua vilepuhujatega tegelev amet, mis suudaks vastu võtta ja menetleda konfidentsiaalseid või anonüümseid vihjeid ning mis pakuks võimalikele vilepuhujatele informatsiooni nende õiguste kohta. Samuti peaks see ametkond tegema vihjete uurimisel koostööd teiste õigusorganitega.

Teiseks peaks vilepuhujate vihjete uurimine tagama vilepuhuja anonüümsuse uurimise igas etapis.

See tähendab, et uurijad peavad talitama nii, et vilepuhuja identiteeti ei paljastada. Kui see pole võimalik, siis tuleks teha selliselt, et vilepuhuja olemasolu ei saaks avalikuks.

Maksumaksja ei tohi kahju kanda

Kolmandaks peaks vilepuhujatele makstav kompensatsioon tuginema antud informatsiooni kvaliteedile, mitte kahjule, mida vilepuhuja töötajana kannatab.

Selle tava järgi saaks vilepuhuja kompensatsiooni vaid juhul, kui tema antud vihjed viivad edukate kohtuasjade ja karistusteni, ning see tasu tuleks mitte maksumaksjate, vaid ettevõttele tehtud trahvist. See annaks võimalikele vilepuhujatele ajendi pakkuda võimalikult detailset ja kvaliteetsed teavet kuritegude kohta. Lisaks ei kannaks kahju maksumaksja.

Neljandaks peab vilepuhujatele tagama kaitse ettevõtte vastulöökide eest.

Juhul kui vilepuhuja identiteet on teada ja ettevõte teda selle eest kuidagi karistab, näiteks vallandamisega, peab vilepuhujal olema õigus seda kohtus vaidlustada.

Viiendaks peaksid kohtud vilepuhujale määratud hüvitise koostamisel arvestama mitmesugust kahju.

Selle alla lähevad nii mainekahju, emotsionaalne kahju, palga vähenemine ja võimalikud kahjud tulevases karjääris. Vilepuhujal peaks olema õigus kas nõuda oma ametikoha taastamist või kompensatsiooni. Samuti tuleb kohtus edukaks osutunud vilepuhujale kompenseerida kohtukulud.

Konfidentsiaalsuslepe kaitse kuritegu

Kuuendaks tuleks keelustada konfidentsiaalsuslepingute väärkasutamine.

Praegustes töölepingutes või lahkumislepingutes laialt levinud konfidentsiaalsusleppeid tuleb piirata, et töötajal või endisel töötajal oleks seaduslik õigus teavitada korrakaitseameteid tööandja võimalikust väärkäitumisest.

"Vilepuhumise seadused peavad olema loodud nii, et eemaldada hirm kuritegude teatamise ees ja vabaneda vaikuse kultuurist, mis lubab kuritegudel nagu rahapesu kesta aastaid, ilma et korrakaitseametid seda märkaks," ütles Kohn kirjalikus vastuses.

Laadimine...Laadimine...