VIDEO! Raul Eamets: robotid ei võta inimestelt kohustust tööd teha

"Sageli hirmutatakse inimesi sellega, et juba lähitulevikus võtavad robotid nendelt töö päriselt ära. Nii see aga ei ole," kinnitas Tartu Ülikooli professor Raul Eamets. "Töö iseloom ja töö ise muutuvad, aga inimesed on ikka vajalikud."

Pilt: Scanpix

VIDEO! Raul Eamets: robotid ei võta inimestelt kohustust tööd teha (2)

Ivo Karlep

"Sageli hirmutatakse inimesi sellega, et juba lähitulevikus võtavad robotid nendelt töö päriselt ära. Nii see aga ei ole," kinnitas Tartu Ülikooli professor Raul Eamets. "Töö iseloom ja töö ise muutuvad, aga inimesed on ikka vajalikud."

Eamets tõi näite, et üle saja aasta tagasi oli inimese tehtavate tööde seas väga suur osakaal kodumajapidamistel, põllumajandusel ja igasugustel kaevandamistel, aga nüüd on need tööd teiste ees taandunud ja oma osatähtsuse kaotanud. "Seoses digitaliseerimisega käib praegu neljas tööstusrevolutsioon ja me näeme, et hoopis teistsuguseid ning uusi töökohti on juurde tekkinud. Võime öelda, et pigem on töökohtade arv kasvanud," nentis teadlane. Selle tõestuseks tõi ta näite Ameerika Ühendriikidest, kus personaalarvutite kasutuselevõtt on kaotanud küll kolm ja pool miljonit töökohta, kuid toonud omakorda juurde 19 miljonit uut töökohta.

Robotid inimeste töökohti täielikult endale võta, sest täna veel ei saa panna inimese ja roboti vahele võrdusmärki. "Me oleme täna olukorras, kus robot võib tähendada tarka tolmuimejat. Ta mõõdab alguses oma tööpiirkonna ära ja hakkab siis tööle. Aga kui äkitselt nihutada tema ette mingi tool, siis ei oska ta sellega arvestada. Tooli ta kaardistab küll varem ära, aga kui selle asukoht muutub, siis ta ei oska adekvaatselt reageerida," selgitas Eamets.

Ka leiutustegevus ja uute tehnoloogiate loomine jääb ilmselt ettenähtavas tulevikus ainult inimeste pärusmaaks. "Inimene unistab, unustab, teeb vigu, on laisk. Aga sellest laiskusest tekib tavaliselt innovatsioon. Inimesed hakkavad mõtlema, kuidas oma elu lihtsamaks teha ja nii sünnivad uued leiutised," selgitas professor.

Eametsa meelest ei kujuta ka tulevikus tehisintelligents endast inimkonnale ohtu, kui ei sekku inimlik kurjus. "Robot ei tee kunagi inimlikke vigu, tal on roboti vead. Robot võib oma sensoritega tajuda keskkonda paremini kui inimene, aga veelahe läheb sealt, kus tuleb mängu empaatiavõime, kultuurikogemused ja silmaring ning elukogemused. Olenemata sellest, et 30 miljardit masinat on varsti ühendatud võrku, ei ole neil kollektiivset teadvust. Neil puudub ka inimese ajalooline mälu. Samas ei tulene oht robotite puhul mitte robotitest endast, vaid inimesest. Kui mõni halbade kavatsustega inimene kasutab seda robotite väge oma halbadel eesmärkidel ja pöörab selle inimkonna vastu, siis võivad tagajärjed olla hirmsad. Me oleme seda näinud Hollywoodi filmides, et manipuleeritakse valgusfooridega, pannakse plahvatama tuumajaamad ja nii edasi. Aga selle taga pole mitte masinad, vaid inimesed, kes seda mingil eesmärgil teevad," oli Eamets veendunud.

Inimese elu läheb lihtsamaks 

Tulevikus teevad masinad ära küll suure osa sellest rutiinsest ja tüütust tööst, mida praegu teevad inimesed. "Pikema perspektiiviga vaadates hakkab tulevikus inimeste tehtav töö meenutama seda, mis praegu on vabatahtlike tegevus," iseloomustas teadlane inimese tulevikutöid.

"Kindlasti on vaja ka tulevikus insenere ja programmeerijaid, kuid vähem läheb vaja ajakirjanikke ja raamatupidajaid. Raamatupidamist hakkavad tegema arvutid ja tänapäevase meedia asemel tulevad sotsiaalvõrgustikud."

Empaatiat ja kujutlusvõimet nõudvad töökohad jäävad Eametsa kinnitusel käegakatsutavas tulevikus kindlasti alles. "Kaamera võib küll teha kiiruse ületamise trahve, aga kui on vaja peretüli lahendada, siis peab politseinik ikka olema päris inimene."

Üks variant tulevikuvabrikust võib aga Eametsa kirjeldusel küll olla selline, et tulevikus on seal ametis ainult üks töötaja ja üks koer. "Inimese asi on koerale süüa anda ja koer peab vaatama, et keegi ühtegi nuppu ei käpiks."

Lihtsamad töökohad tulevikus päriselt ära ei kao, ennustas Eamets veel. "Üks kõrgepalgaline töökoht tekitab juurde neli madalapalgalist töökohta. Kui me meelitame siia insenere, programmeerijaid ja teisi nutikaid välismaalasi, siis see toob automaatselt kaasa nõudluse ka lihtsamate tööde järele – lapsehoidjad, toitlustuse teenindajad ja teised teenindustöötajad. Me ju tahame, et meie juukseid lõikaks elus inimene, mitte programmeeritud robot ning et restoranis tooks toidud ette elus kelner, kelle käest saab küsida, milline liha on täna pehmem, milline vintskem."

Kuidas see kõik täpselt minema hakkab, seda me Eametsa kinnitusel praeguste teadmiste põhjal ei oska ette näha, sest muutused on kiired ja iga uus asi tekitab uue olukorra.

Nii on läinud tema meelest ka rahvastiku prognoosidega. "On juba täiesti ärakulutatud mantra, et meil Eestis rahvastik väheneb ja pole varsti kedagi, kes tööd teeb. Et 2050. aastal oleks meie tööturul juba 100 000 inimest puudu ja nii edasi. Aga nendes varasemates prognoosides on kaks nõrka kohta. Esiteks – ükski neist prognoosidest ei ole arvestanud rännet ja teiseks pole arvestatud sellega, et sündimus võib ka muutuda. Sündimuskordaja on fikseeritud tänasel tasemel. Kui aga sündimus suureneb ka mõõdukalt ja rändesaldo jääb igal aastal paari tuhandega plussi, siis – aga eelmisel aastal oli meil erinevatel hinnangutel isegi 3000 kuni 5000 plussi - , siis tegelikult Eestis tulevikus töökäte arv ei vähene. Seega jutt, et meil on tulevikus palju vähem maksumaksjaid ei ole lihtsalt pädev. Samas tekivad ka täiesti uued tegevusvaldkonnad, mida me praegu ei oska ette näha."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...