Vitsur: ilma põua ja tööpõud ja tööjõuturu probleemideta oleks majandus veel enam kasvanud

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul võinuks eelmise aasta majanduskasv ilma põllumajandussektorit räsinud põua ja tööjõuturul valitsevate probleemideta olla 3,9 protsendist isegi suurem.

Pilt: Scanpix

Vitsur: ilma põua ja tööpõud ja tööjõuturu probleemideta oleks majandus veel enam kasvanud

Toimetaja: Moonika Tuul

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul võinuks eelmise aasta majanduskasv ilma põllumajandussektorit räsinud põua ja tööjõuturul valitsevate probleemideta olla 3,9 protsendist isegi suurem.

Vitsur ütles BNS-ile, et mullune sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli mõnevõrra suurem, kui veel suve lõpus oodata võis. "Üldine konsensus 2018. aastaks oli ju, et majanduskasv saab olema hea, kuid mitte nii suur, kui 2017. aastal ja nelja protsendi lähedast kasvu eriti ei loodetud," rääkis ta.

"Siiski osutus möödunud aasta meie suurimatele majandussektoritele oodatust soodsamaks: kui jätta kõrvale põua tõttu tugevalt kannatada saanud põllumajanduse poolt SKT-le põhjustatud poole protsendipunkti suurune miinus, oleks majanduskasv ju oodatust üsna oluliselt, peaaegu veerandi võrra paremaks kujunenud," lisas ta.

Majanduskasv oli Vitsuri sõnul hea, sest nii sise- kui ka välisnõudlus püsisid oodatust tugevamana. "Eriti üllatav oli tugeva välisnõudluse püsimine, sest meie peamise turu – Euroopa – kasvunumbrid olid läbi möödunud aasta ju suhteliselt tagasihoidlikud," märkis ta.

Tema sõnul võinuks majanduskasv ilmselt olla veelgi suurem, kui ettevõtjatel ei oleks olnud nii palju probleeme tööjõuga. "Möödunud aasta suurim üllatus oligi vast see, et tööjõus osalemise ja hõivatuse taset suudeti vaatamata kõigele veelgi suurendada," rääkis presidendi majandusnõunik.

Alanud aastalt Vitsur enam nii suurt majanduskasvu ei oota, isegi mitte siis, kui välisnõudlus jääb endiselt tugevaks. "Meil ei ole lihtsalt enam vaba tööjõudu ja loota üksnes tööviljakuse kasvule meie praeguse majanduse struktuuri ja innovatsioonivõimekuse juures poleks õige. Kuid kõigele vaatamata, on meil alust oodata mõõdukalt soodsat aastat," lisas ta.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes eelmisel aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9 protsenti, 2018. aastal oli SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot. Seejuures püsis Eesti majanduskasv kolmandat aastat järjest üle 3 protsendi. 2018. aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 4,2 protsenti.

Laadimine...Laadimine...