7 üllatavat fakti emapiima kohta

Emapiim on nagu sümfooniaorkester, kus esimest viiulit mängib vesi, kuid see vajab lisaks paljusid teisi muusikariistu, millest igaüks on asendamatu – alates valkudest e. proteiinidest, laktoosist, rasvadest e lipiididest kuni prebiootikumide, immunoglobuliini ja bakteriteni. 

Pilt: Scanpix

7 üllatavat fakti emapiima kohta

Emapiim on nagu sümfooniaorkester, kus esimest viiulit mängib vesi, kuid see vajab lisaks paljusid teisi muusikariistu, millest igaüks on asendamatu – alates valkudest e. proteiinidest, laktoosist, rasvadest e lipiididest kuni prebiootikumide, immunoglobuliini ja bakteriteni. 

Emapiima, mille iga tilk on komponeeritud tuhandetest erinevate ainete molekulidest, loevad teadlased ja uurijad üheks kõige keerukamaks ning müstilisemaks vedelikuks maailmas. Miks sisaldab poegi imetades emapiim 25% rohkem kaloreid kui tüdrukuid imetades? Miks varieerub piima koostis igal toitmiskorral? Neid ja muid imelisi avastusi emapiima kohta jagas meiega Madalmaade teaduskeskuse Nutricia Research emapiima uuringute juht Berndt Stahl.

Dünaamiline ja pidevalt muutuv

Lapse toitumisvajaduste täitmiseks on emapiima komponentide suhted pidevas muutumises. Emapiim kohandub beebi vanuse ja laktatsioonietapiga, seda ei mõjuta üksnes ema elustiil ja söömisharjumused, vaid ka lapse terviseseisund. "See on imeline, et lapse järgi kohandudes, muutub emapiima koostis igal imetamiskorral. Ema hommikune piim erineb rinnaga toitmisel õhtusest piimast. Väärtuslike bakterite "sõrmejälg", mille ema piima kaudu oma lapsele annab, on samuti ainulaadne," selgitab Madalmaade teaduskeskuse Nutricia Research emapiima uuringute juht Berndt Stahl, kes on uurinud emapiima enam kui 40 aastat.

Kas see on tõsi, et kõik, mida ema sööb, jõuab ka piima?

Isegi kui kahel naisel on sarnased söömisharjumused ja elustiil, on iga ema piim ainulaadne. Piima koostis ei sõltu üksnes ema söögivalikust ja elustiilist, vaid ka tema keha ressurssidest, seal olevatest ensüümidest ning lisaks määravad ema geenid, millised ained piima jõuavad. "Arvamus, et pärast lõunaks söödud maitsvat biifsteeki on järgmisel rinnaga toitmisel piimas märkimisväärselt rohkem valku, on vale. Proteiinide hulk piimas sõltub ema geenidest. Olukord on erinev näiteks lipiidide puhul. Pärast oomega-3-rasvhapete poolest rikaste toitude söömist, näiteks kala, kasvab juba varsti pärast söömist tervislike rasvade hulk rinnapiimas," lisab Stahl.

Poegade imetamisel sisaldab piim suuremal hulgal energiat

Poisid mitte üksnes ei kasva kiiremini kui tüdrukud, vaid nad ka tarbivad rohkem energiat. Uurijad kinnitavad, et poisid tarbivad keskmiselt rohkem emapiima ja poiste emade piim sisaldab umbes 25% rohkem kaloreid kui tüdrukutele toidetav piim.

Enneaegselt sündinud laste puhul on emapiim teistsugune

Enneaegselt sündinud beebide emade piim sisaldab õigel ajal sündinud laste emadega võrreldes algul rohkem proteiini ja naatriumi, selle mineraalide koostis on erinev, kuid energiakogus varieerub väga vähe. "Esimese kahe nädala jooksul erinevus järk-järgult väheneb. Mida vähem küps äsjasündinud laps on, seda täpsemalt vastavad emapiima toitained sellele, mida beebi läbi platsenta saab. Umbes kaks nädalat pärast sündi hakkab enneaegsete laste emade piim muutuma tõeliseks emapiimaks ning umbes neli nädalat pärast sünnitust on piima koostis juba sedalaadi, nagu on nendel emadel, kelle lapsed sünnivad pärast täielikku kandmisaega. Mitu kuud enneaegsena sündinud beebi ei suuda ise piima imeda. Seetõttu tema ema rindu soojendatakse ja masseeritakse ning piima sõõrutatakse välja. See on algul valgurikkam ja rammusam ja beebi saab kohe rohkem kaloreid," SA Tartu Ülikooli kliinikumi lastearst, Dr. Heili Varendi.

Emapiim on iga elusolendite liigi puhul erinev

Emapiim on mõeldud kindla liigi järeltulija kasvamiseks ja arenemiseks ja seetõttu on koostis erinev., Teiste imetajate liikidega võrreldes on inimese piimas palju vähem proteiini, kaltsiumi ja naatriumi ning rohkem mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, süsivesikuid, C-vitamiini ja folaate. Näiteks lehma- ja kitsepiimas on kolm korda rohkem proteiini kui inimese emapiimas. Samal ajal on inimese emapiimas C-vitamiinisisaldus neli korda kõrgem kui kitsepiimas ning lehmapiimas pole üldse C-vitamiini.

Rinnaga toitmise määrad

Suhtumised rinnaga toitmisse on erinevates riikides ja kultuurides erinevad. Kõige sagedamini mõjutavad seda kultuuritraditsioonid, jõukuse tase riigis, ema tööle naasmise aeg nagu ka ema üldine emotsionaalne seisund. Hoolimata emapiima tähtsusest lapse tervisele ja arengule, toidetakse Euroopas keskmiselt ainult 15% lastest eranditult rinnast või emapiimaga kuni 6-kuuseks saamiseni, Eestis oli see näitaja 2014. aastal 26,4 % (www.tai.ee) Maailmas saavad ainult 37% lastest emapiima, samas Lätis on näitaja 60%., Tervise Arengu Instituudi andmetel sai Eestis rinnapiima 2016. aastal vähemalt mõne korra ööpäevas 3 kuu vältel 83% ja 6 kuud 70% lastest (www.tai.ee).

Kahekordne kasu – kui ema oma last rinnaga toidab, võidavad sellest mõlemad

Uuringud näitavad, et rinnaga toidetud laste hulgas väheneb allergiate ja nakkuste oht ning neil on väiksem tõenäosus haigestuda diabeeti või muutuda ülekaaluliseks. Mida kauem last imetatakse, seda väiksem on tulevikus rasvumisoht. "Rasvarakkude arv meie kehas püsib konstantsena ning küsimus, kui lihtsaks või raskeks osutub täiskasvanul kehakaalu langetamine, sõltub suuresti sama isiku toitumisest elu esimestel aastatel," selgitas B. Stahl.

Rinnaga toitvate emade üks kõige paremini tuntud eeliseid on võime pärast sünnitamist kiiremini tavakaal tagasi saada. Kuid imetamine vähendab ka oluliselt rinna- või munasarjavähi ja 2. tüübi diabeedi riski, lisaks parandab ema psühhoemotsionaalset seisundit, vähendades sünnitusjärgset stressi ja depressiooni.

Kõige keerukam vedelik maailmas

Piima uurivad teadlased tunnistavad, et keeruka keemilise koostise tõttu on emapiim kõige müstilisem vedelik maailmas. Kuigi uurimiskeskus Nutricia Research on uurinud emapiima rohkem kui 40 aastat, paljastavad nad pidevalt uusi jooni – näiteks avastati üksnes eelmise aasta jooksul 600 uut proteiini. Samal ajal, hoolimata hästi teadaolevast faktist, et emapiimas esineb kõrges kontsentratsioonis bifidobaktereid, on rinnaga toidetud lapsed tervemad ja nakkustele vähem vastuvõtlikud. Bifidobakterite olemasolu emapiimas avastati alles viimastel aastakümnetel.

Laadimine...Laadimine...