ADIK LEVIN: On suur erinevus kui meie võrdleme täiskasvanu ainevahetust lapse intensiivselt kasvava organismiga

"Kahjuks lapsevanemad mõtlevad nii, et laps on minu ja teen temaga, mida tahan. See päris nii ei ole. Kui lapse tervis on ohus siis sel juhul astub vahele riik, kes peab selle probleemi lahendama lapse õiguste kaitsmise suunas," sõnas dr Levin, kelle sõnul ei ole täiskasvanule turvaline vegantoitumine lapse kasvavale organismile sobiv. 

Pilt: Scanpix

ADIK LEVIN: On suur erinevus kui meie võrdleme täiskasvanu ainevahetust lapse intensiivselt kasvava organismiga

"Kahjuks lapsevanemad mõtlevad nii, et laps on minu ja teen temaga, mida tahan. See päris nii ei ole. Kui lapse tervis on ohus siis sel juhul astub vahele riik, kes peab selle probleemi lahendama lapse õiguste kaitsmise suunas," sõnas dr Levin, kelle sõnul ei ole täiskasvanule turvaline vegantoitumine lapse kasvavale organismile sobiv. 

Teenekas lastearst ja toitumisspetsialist Adik Levin nentis, et tegelikult ei saagi öelda, mis on "tervislik toitumine". "Tervisliku toitumise kontseptsioon on omadega pankrotis. Keegi täpselt ei tea kaasajal, mis see on tervislik toitumine. Mina kasutan selle asemel terminit "õige toitumine". Õige toitumine on see, et kui me midagi sööme, siis see toit laguneb lõpp-produktideni ja need lõpp-produktid on aminohapped, rasvhapped ja glükoos, mis imenduvad sooles," selgitas dr Levin. "Me peame oskama teada, millised toidud inimestele sobivad ja mis ei sobi ning mida millega koos süüa. See on individuaalse toitumise programm."

Toitumine on palju keerulisem teadus, kui arvata oskaks ning tavainimene on dr Levini sõnul pandud meedias leviva vastuolulise info tõttu raskesse olukorda. "Üks ajakiri kirjutab, et kohvi võib juua, kuna siis ei teki vähki, teine kirjutab, et ärge joobe, teil tõuseb vererõhk," rääkis dr Levin.

 

Soomes lubatud tiheda järelvalve all, Saksamaal aga üldse mitte

Saksamaa ametlike toitumissoovituste eest vastutava Deutsche Gesellschaft für Ernährung (DGE) hinnangul on sakslastest 0,1-1 protsent veganid, kirjutab Helsingin Sanomat.

Veganlust puudutavas sõnavõtus teatas DGE eelmisel aastal, et vegantoitumist ei soovitata rasedatele, imetavatele emadele, beebidele, lastele ega nortele.

DGE hinnangul võib vegantoitumise puhul olla keeruline ka lapsele piisava energia saamine.

Soome arstid on vegantoitumise suhtes leebemad ning nende hinnangul on vegantoitumine sobilik ka rasedatele ja lastele, kuid veganpered peavad konsulteerima toitumisnõustajaga ning veganperede lapsed peavad käima pidevas tervisekontrollis.

 

Hea maitse pole alati tervisele hea

Toitumisspetsialisti sõnul on praegu kättesaadav toit varasemaga võrreldes kardinaalselt muutunud. "Kui sada  või tuhat või rohkem  aastat tagasi sõi eesti talupoeg 10-15 toitu ja ta kasvatas selle toidu ise - see oli kõik mahetoit. Ta püüdis ise kala, kasvatas ise linde ja tal oli oma lehm. Need toidud olid ökoloogiliselt kõik tip-top. Aga nüüd on plahvatuslikult suurenenud toidu hulk, 10 toidu asemel on tuhandeid toite ja toidukvaliteet on muutunud  vaatamata toiduainetööstuse arvamusele, halvemaks.Siinkohal mainiks, et mitte alati maitsev toit ei ole meie tervisele kasulik, kuna see hea maitse on saavutatud kunstlike vahenditega, mis ei tee tervisele head. Toidu hulga plahvatuslik suurenemine ja toidukvaliteedi muutus on viinud selleni, et tavakodanikul on väga raske aru saada ja otsida, mida tähendab tervislik toitumine," märkis dr Levin. "See on ka põhjus, miks inimesed hakkavad taimetoitlasteks ja miks inimesed valivad taimetoitluse äärmusliku vormi- veganluse."

"Põhjus on ka selles, et loomakaitse instinkt sunnib osa inimesi meie hulgast loobuma loomsest toidust. Ma tihti mõtlen, et ka kõik taimed on ju eluolendid," lisas dr Levin.

Süsteem, kuidas süüa, on dr Levini sõnul väga keeruline ja taimetoitlus või veganlus võib luua mulje, et niimoodi on lihtsalt lihtsam. "Objektiivselt peab konstanteerima, et kui võtame täiskasvanud taimetoitlase, siis kümne taimetoitlase hulgas näevad 9 vähemalt väga head välja ja tunnevad end väga hästi. Kui võtame aga tavakodaniku, kes toitub nii nagu ta toitub nõndanimetatud tervislikult, siis te näete, et üle poolte inimeste tunneb ennast halvasti," lisas ta.

"Kui me võtame taimetoitluse, siis nemad lubavad endale kala süüa vahetevahel, nad lubavad endale kana ja linnuliha- see on üks variant, kuidas ise ennast aidata. Muidugi mis puudutab veganeid, siis see on äärmuslikkus," sõnas dr Levin.

Usalda arsti, mitte Google'it

Olukorda muudavad dr Levini sõnul keerulisemaks ka internetis vabalt kättesaadavad teadusartiklid ja muu info, mille õigsust mõnel juhul kontrollida ei ole võimalik. Teenekas lastearst nentis, et praeguse aja patsiendid on ka ise väga teadlikud ja oma tervise kohta palju lugenud, ning arsti sõnu tihti puhta kullana enam ei võeta. "Arst peab looma patsiendiga usaldusliku suhte, temaga rohkem suhtlema ja selgitama. Siiski peaks inimesed arsti usaldama rohkem, kui Google'it. See on 21. sajandi väga tõsine probleem," nentis dr Levin. "Tõenduspõhine meditsiin peaks aitama inimesi nii, et nad saavad oma probleemidele lahenduse. Kui seda ei juhtu, siis pöörduvad nad mujale."

Lastearsti hinnangul on aga tunnustamisväärne see, et veganid lubavad lastele saada emapiima, kuid kui laps jõuab imikueast välja, siis võivad vaid vegantoidu peal hakkama saamine kasvavale organismile olla raske. "Probleemid on veganite ja taimetoitlastega siis, kui on lapsed, kes peavad kasvama ja arenema. Täiskasvanu ise otsustab, kuidas ta elab ja kuidas ta sööb," ütles dr Levin. "On suur erinevus kui meie võrdleme täiskasvanu juba väljakujunenud stabiilset ainevahetust lapse intensiivselt kasvava organismiga."

Lapsele ei sobi täiskasvanute toitumine

Laste, kelle organism alles kasvab ja areneb, puhul on dr Levini hinnangul loomne toit- muna, piim ja liha, esmavajalik. "Et lapsel ei tekiks probleemi võib kasutada lahustoitmise süsteemi,"  märkis dr Levin.

Lahustoitmise puhul peaks dr Levini sõnul jälgima seda, kuidas lapsed ise loomulikult söövad ja süüa tahavad. "Pooleteist-kahe, kolme -aastased lapsed söövad väga õigesti. Ega nemad liha ja kartulit koos ei söö," selgitas dr Levin. "Laps lükkab kas kartuli eemale või liha eemale. Tal on juba alateadvuses see, see on looduse poolt paika pandud. "

Dr Levini sõnul peaksid lapsed saama süüa nii juur-ja puuvilju, kui liha, aga vanem peab mõistma, et laps ei saa toituda samade põhimõtete järgi, kui täiskasvanu. "Täiskasvanu võib olla vegan, ega keegi ei saa teda keelata. Aga täiskasvanu tunneb ennast hästi kui ta on vegan ja ta ei saa aru, et lapsele see sama kasulik pole," nentis dr Levin.

"See probleem on ühiskonnas ära tegemata - veganid peavad endale selgeks tegema, et lapsele ei tohi täisveganlust olla. See on absoluutselt vastuvõetamatu, sest laps kasvab, tema närvisüsteem areneb, arenevad lihased, tal on vaja saada asendamatuid aminohappeid, millest tema toodab kõiki fermente, ensüüme ja nii edasi," rääkis ta. "Puhta taimetoitlusega ta ei saa seda kätte ja sellepärast lastearstid ongi mures. Lapsevanem peegelpildis võtab oma seisundi ja viib üle oma lapse peale."

Probleemiga peab dr Levini hinnangul tegelema meditsiin, ülikoolid, kes arste  ja õdesid välja õpetavad. "On vaja selgitada veganvanematele ja tulevastele vanematele, kui nad ootavad last, et ta peab oma piima andma, mida veganid teevad, ja et ta ei tohi hakata toitma last, nagu ta ise sööb. See on väga keeruline asi," rääkis dr Levin.

"Kahjuks lapsevanemad mõtlevad nii, et laps on minu ja teen temaga, mida tahan. See päris nii ei ole. Kui lapse tervis on ohus siis sel juhul astub vahele riik, kes peab selle probleemi lahendama lapse õiguste kaitsmise suunas," sõnas dr Levin. "See juriidiline sasipundar vajab lahtimõtestamist, kuna nii lastearstid, lastekaitsjad on asetatud väga raskesse olukorda, kuidas aidata ja kaitsta last! Hea oleks kui meditsiin ja lapsevanemad leiaks ühise keele ja kuulaks teineteist selliselt, et lapse tervis selle all ei kannataks."

Dr. Ants Haavel: täisväärtuslik taimetoit on parim lahendus lapse tervisele

KSA Silmakeskuse asutaja ja silmakirurg dr Ants Haavel kirjutab:

Minus kui arstis tekitasid 23. märtsil Pealinnas ilmunud artikkel "Dr. Ülle Einberg: pealesurutud veganlus võib väikelastele olla eluohtlik" ning 3. aprillil samas portaalis ilmunud artikkel "TAIMETOIDULE SUNNITUD LAPSED: Kes satub haiglasse krampidega, kes ohtliku verevaesusega" suuri küsimusi. Artikli keskne sõnum oli: "Täiskasvanud inimesel on õigus otsustada, kuidas ta toitub, aga lastele põhjustab pikemaajaline veganlus tervisekahjustusi ja väikelastele võib see olla suisa eluohtlik."

                                                                      

Dr. Einbergi seisukohad on Eesti arstide suus tavalised, kuid mitmes paigus väljaspool meie kultuuriruumi kõlavad need kummaliselt. Viimastel aastakümnetel on sajad teadusartiklid viidanud, et hästi planeeritud taimne toitumine sobib kõikidele vanuserühmadele alates sünnist kuni surmani, sh rasedatele ja sportlastele, ning taimetoitlastel on hulgaliselt tervise-eeliseid segatoiduliste inimeste ees.

 

Need teadusartiklid põhinevad teadusuuringutel, mis on teostatud muuhulgas Harvardi, Cornelli, Oxfordi ja Uppsala ülikoolide teadlaste poolt. Maailma suurim sõltumatute toitumisasjatundjate ühendus Academy of Nutrition and Dietetics on korduvalt kinnitanud oma soosivat seisukohta eluaegse veganluse suhtes. Rohelist tuld taimetoitlusele näitavad muuhulgas ka USA, Kanada, Briti ja Austraalia riiklikud toitumissoovitused. Ka Soome, kus kümned lasteaiad, koolid, kliinikud ja haiglad on viimastel aastatel liikunud taimetoidu suunas, kiitis eelmisel aastal oma toitumissoovitustes heaks veganluse igas eluetapis. Lisaks pooldas veganlust ja soovitas seda ka lastele 20. sajandi kuulsaim lastearst Dr. Benjamin Spock, kes on piibli järel maailma enim müüdud raamatu ("Teie laps" ehk "Baby and Child Care") autor.

           

Täisväärtuslikul taimetoidul lapsed saavad vegantoidust lihtsalt kõiki vajalikke toitaineid ning piisavalt toiduenergiat ja neil on vaja võtta lisaks B12-vitamiini. Laste vegantoitumise vastaseks argumendiks tuuakse läbivalt B12-vitamiini puudust. See ei ole aga ainult veganite mure. B12-vitamiini puudust esineb ka paljudel segatoitlastel ja üha rohkem ka segatoitlastest väikelastel ja beebidel. Sellele, et B12-vitamiini esineb tänapäeval toidus järjest vähem, viitab ka fakt, et loomasööta lisatakse B12-vitamiini juurde, mille kaudu jõuab see ringiga lihasse ja piimatoodetesse. Ükski loom ega inimene B12 vitamiini ei tooda vaid seda toodavad tavaliselt mullas elavad bakterid. Täisväärtuslik vegantoitumine eeldab B12-vitamiini toidulisandina manustamist. Ei ole õige väita, et vegantoitumine iseeneses oleks midagi ohtlikku. Õige oleks väita, et hoolimatu ja teadmatu vegantoitumine on riskantne. Samamoodi, nagu on riskantne ka hoolimatu ja teadmatu segatoitumine.

                                                                      

Teadlikult toituvatel veganlastel on oluliselt vähem külmetushaiguseid, erinevaid allergiaid, astmat, neil on parem ja regulaarsem seedimine, madalam kolesteroolitase, parem südame- ja veresoonkonna talitus, vähem ülekaalulisust, nad haigestuvad vähem diabeeti, neil esineb vähem aknet ning neil on vaiksem risk haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse. 1980. aastal Bostoni teadlaste poolt tehtud uuringu põhjal oli vegetaarlaste peredest pärit laste IQ 116 mis on tunduvalt kõrgem keskmisest, nii et loomses toidus ei ole ühtegi komponenti, mis annaks segatoiduliste lastele ajuarenguks eeliseid.  Milline lapsevanem ei sooviks oma lapsele anda juba lapsepõlves taolist tervise pagasit kaasa?

 

Võibolla Dr. Einberg mõtles tõsiste tervisehäiretega tema ravile sattunud lapsveganite all väikeseid patsiente, kelle vanemad ei ole või ei taha olla teadlikud täisväärtusliku veganluse põhitõdedest ning kes pole tutvunud tõenduspõhise toitumisinfoga ega usu B12-vitamiini lisandi vajalikkusesse. Tahaksin loota, et Dr. Einberg pidas silmas neid lapsi, kes on ravile sattunud väga vale taimse toitumise tagajärjel, olgu selleks liiga vähe vitamiinirikast toitu või andmata jäänud B12- või D-vitamiin. Tervise Arengu Instituudi andmebaasi põhjal diagnoositi 2015. aastal enam kui 2200 lapsel rauavaegusaneemia ja ligi 2400 lapsel D-vitamiini vaegus. Võib eeldada, et 99% Eesti lastearstide patsientidest on siiski  segatoidulised lapsed, kel vale toitumise tagajärjel tervisemured on tekkinud. Viimastest juhtudest aga ei kirjutata artikleid pealkirjaga: "Segatoitumine on lastele ohtlik!" Miks? Sest igaüks teab, et ohtlik on hoopis teadmatu ja hoolimatu toitumine, mitte selle toitumisviisi nimetus (segatoitlus). Mida aga ei mõisteta, on see, et veganlusega on täpselt samamoodi. Kuna aga sageli ei teata mida tähendab läbimõeldud vegantoitumine, eeldatakse, et see toitumisviis on iseenesest puudulik. See ei vasta tõele.


Kui mõne perekonna toitumisalased teadmised pole piisavalt head ning toovad kaasa terviseprobleeme, siis on just arstide ülesanne patsientidele pakkuda asjakohast nõu, olenemata perekonna toitumisviisist. Ka veganpatsientidel ja nende lastel on õigus saada asjakohast nõu oma toitumisviisi siseselt. Hirmutamine ja ümberveenmine ei ole lahenduseks. Kaasa ei aita ka see, kui arstid ei soovi tutvuda eelpool nimetatud riikide toitumissoovituste või toitumisuuringutega, mis kinnitavad teadliku veganluse sobivust ja tervise-eeliseid kogu elu vältel. Näiteks juba viidatud Academy of Nutrition and Dietetics kohaselt on kõigil toitumisspetsialistidel eetiline kohustus respekteerida veganite toitumisviisi. See tähendab, et kui arst või toitumisspetsialist ei oska vegantoitumise kohta piisavalt nõu anda ning tal puuduvad vegantoitumise kohta vajalikud teadmised, siis tuleb seda tunnistada ja suunata inimene vastava eksperdi juurde, mitte veganeid hirmutada või neid puudujääkidega ähvardada.

           

Olles nii Eesti Toitumis- ja Liikumissoovituste kui ka Eesti Toitumise ja Liikumise Rohelise raamatu autorite nimekirjas, teab Dr. Einberg väga hästi, et üks meie suurimatest terviseprobleemidest on väikelaste kasvav ülekaalulisus ja rasvumine ning 30% 6-13-aastastest koolilastest on ülekaalulised. Ülekaalulisus on kümnete tulevikus ootavate tervisehädade esimene ja suur samm. Saades täiskasvanuteks, on ülekaalulised inimesed oma potentsiaalsete tervisehädadega ühiskonnale suureks koormaks. Dr. Einberg on juba 2010. aastal väitnud, et viimased kümme aastat pole ükski nädal möödunud, ilma et mõni ema-isa oleks oma järeltulija ülekaalumurega tema vastuvõtule toonud. "Nende pea valutab, jalad valutavad, nad väsivad ära," loetleb 2010. aasta märtsis ilmunud Postimehe artiklis Dr. Einberg liigsetest kilodest põhjustatud kaebusi. Artiklis räägib ta, et mitmed on talle kurtnud, et ei saa ülekaalulisuse tõttu täisväärtuslikku koolielu elada. Samuti on ta väitnud, et suurim laste ülekaalulisuse põhjus on toitumuslik. Samas teame, et vegetaarlased ja veganid on suurema tõenäosusega saledamad ning nende tervis on teaduslike uuringute põhjal parem. Seega tekib mul küsimus, miks Lastearstide Seltsi president ei poolda, vaid pidurdab täisväärtusliku veganluse ideed.


Võttes arvesse artiklis käsitletud suurte sõltumatute organisatsioonide seisukohti, maailmatasemel ülikoolide uurimistöid, mitmete lääneriikide toitumissoovitusi ning tõsiasja, et ka läbimõtlemata segatoidul olevatel lastel esineb tõsiseid terviseprobleeme, ei saa suhtuda kesisel vegantoidul olnud laste üksikjuhtumitesse sedavõrd pealiskaudselt ja sildistavalt, nagu seda praegu on tavaks teha ning nagu tehti ka kahes sel kevadel Pealinnas ilmunud artiklis. On oluline ühiskonnana pingutada, et lapsevanemad oskaksid pakkuda oma lastele täisväärtuslikku toitu olenemata toitumisviisist, ning on oluline, et arstid võtaksid tõsiselt ja tunneksid huvi eelpool nimetatud seisukohtade vastu, mis tõenduspõhisele materjalile tuginedes eluaegset veganlust soosivad.


Täisväärtuslik taimetoitlus on maailmas kasvav trend, mille peamisteks mootoriteks on USA, Lääne- ja Põhja-Euroopa, ning diskussioon sellel teemal on nii avalikes kui ka erialaseltside tubades igati teretulnud.

 

 

 

Eesti Vegan Seltsi kommentaar:

Esmaspäevases Pealinna artiklis nentis Eesti Lastearstide Seltsi juhataja dr Ülle Einberg, et "lastele põhjustab pikemaajaline taimetoitlus tervisekahjustusi ja väikelastele võib see olla suisa eluohtlik." Dr Einberg loetles suurel hulgal probleeme, mida tema hinnagul veganlus võib põhjustada.

Maailma suurim (üle 100 000 liikme) toitumisspetsialistide organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics (AND, Toitumise ja Dietoloogia Akadeemia) kinnitas eelmisel aastal taas oma seisukohta taimse toitumise osas, mille kohaselt asjatundlikult kavandatud vegantoitumine on sobilik igas eluetapis, sh raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas, eakatele ja sportlastele.

Vegantoitumine on igas eluetapis heaks kiidetud paljudes riiklikes toitumissoovitustes, nt Suurbritannias, USA-s, Kanadas, Austraalias, aga ka Põhjamaades ja Soomes. Eesti Vegan Selts pöördus küsimusega, kas veganlus on lastele sobilik, ka Soome ja Rootsi lastearstide poole. Vastused koos edasiste viidetega on avaldatud artikli lõpus.

Soome Lastearstide Seltsi presidendi, professor Raimo Voutilaise, ja peasekretäri MD PhD Panu Kiviranta sõnul toetavad Soome lastearstid kehtivaid riiklikke toitumissoovitusi, milles tunnistatakse veganlus sobilikuks ka lastega peredele. Et valitud toitumine oleks aga tervislik, tuleb nõu pidada kliinilise toitumisnõustajaga. Eeldusel, et järgitakse soovitusi, ei tohiks probleeme tekkida ning lapse arengut jälgitakse tervishoiuasutustes.

Rootsi Lastearstide Seltsi asepresidendi Anna-Karin Edstedt Bonamy sõnul järgivad ka Rootsi lastearstid riiklikke toitumissoovitusi. Soovitustest selgub, et liha mittesöömine pole kindlasti probleemiks. Oluline on siiski jälgida, et loomsed toidud asendataks toitainerikaste taimsete toitudega. Veganlapsed peaksid võtma lisaks B12- ja D-vitamiini. Soovitatav on toitumise osas nõu pidada meditsiiniõega.

Nii Soome kui Rootsi toitumissoovitused põhinevad Põhjamaade vastaval dokumendil, mis on aluseks ka eelmisel kuul ilmunud Eesti uuendatud soovitustele. Eesti toitumissoovitustes aga käsitletakse taimetoitlust kui enesepiiratud toitumist, mis viib pikemaajaliselt terviseprobleemideni. Võrreldes Põhjamaade toitumissoovitustega, on Eesti versioonis välja jäetud pea kõik taimetoitlusesse puutuv.

Riiklikud toitumissoovitused on oluline alusdokument, mis jõuab kõigi toitumise ja tervisega kokkupuutuvate spetsialistideni riigis. Vastavalt toitumissoovituste rakenduskavale levitatakse  lühikokkuvõtet paberväljaandena perearstikeskustele, ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi pakkuvatele tervishoiuteenuse osutajatele, hoolekandeasutustele, üldhariduskoolidele, kutsekoolidele, lasteaedadele ja raamatukogudele, lisaks saab seda osta raamatupoodidest. Soovitusi tutvustatakse erialaväljaannetes nagu Eesti Arst, Perearst, Pereõde, Eesti Õde, Apteeker, Õpetajate Leht, Meditsiiniuudised, samuti konverentsidel ja teabeüritustel ka kitsamatele sihtrühmadele nagu patsientide ühingutele, kohalike omavalitsuste töötajatele, terviseedendajatele ja teistele. Kõik erialaspetsialistid lähtuvad taimetoitlusega kokkupuutumisel riiklikest toitumissoovitustest, mis paraku ei käsitle veganlust adekvaatselt ega aita veganeid nõustada. 

Teadmatusest valesti toitunud veganlaste sattumisel haiglasse ei ole probleem veganluses, vaid selles, et pered ei jõua adekvaatse toitumisinfoni ega saa selleks pöörduda ka spetsialisti poole, sest Eesti arstidel ja toitumisekspertidel pole enamasti vegantoitumise kohta piisavalt teadmisi. Selleks, et veganpered saaksid kvaliteetset arstiabi ja nõu, kuidas tervislikult lapsi kasvatada, peavad riiklikud toitumissoovitused andma suuniseid ka vegantoitumise kohta. Selles osas on Soome taas eeskujuks, nende toitumissoovitustes seisab: "Toidukultuur elab ja muutub koos ühiskondliku arenguga, mis peegeldub ka laste ja perede toitumises. Toitumisjuhendites arvestatakse perede mitmekülgsuse, kultuurilise tausta, väärtushinnangute, hoiakute, toiduvalmistamisoskuste ja toitumisalaste teadmistega ning võetakse peret kui tervikut." Seega arvestatakse Soomes erinevate toitumisviisidega ning antakse sellest lähtuvalt nõuandeid, mitte ei külvata alusetult hirmu ega ähvardata veganeid erinevate tervisehädadega.

Loodame Eesti toitumissoovituste töögruppi kuuluvalt dr Einbergilt tuge alustamaks laiemat arutelu, kuidas ka Eestis veganperesid riiklikult toetada.

 

 

 

Laadimine...Laadimine...