Eestlasi teeb õnnelikuks abi andmine, mitte saamine

Leedu elanikud tunnevad teisi aidates end rohkem inspireerituna, eestlased end pädevamalt ja Läti vastanud hoopis ambitsioonikamalt.

Pilt: Scanpix
Eesti

Eestlasi teeb õnnelikuks abi andmine, mitte saamine

Leedu elanikud tunnevad teisi aidates end rohkem inspireerituna, eestlased end pädevamalt ja Läti vastanud hoopis ambitsioonikamalt.

If Kindlustus viis juba teist järjestikust aastat kõigis kolmes Balti riigis läbi oma aitamisindeksi uuringut (Help Index Study), mille kogutud andmed näitavad, et inimesed on õnnelikumad teisi aidates, mitte ise abi saades.

Inimesed ulatavad abikäe kõige enam oma sõpradele ja sugulastele ning harvemini võõrastele.

Kõige populaarsemad aitamise viisid

Kuigi aitamisindeksi uuring paljastas Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel selgeid sarnasusi, on igal riigil mitmeid ainult selle riigi kohta käivaid aspekte. Näiteks tekivad kõigi kolme Balti riigi inimestel positiivsed emotsioonid teisi aidates, kuid Leedu elanikud tunnevad endeid rohkem inspireerituna, eestlased end pädevamalt ja Läti vastanud hoopis ambitsioonikamalt.

Balti riikide inimestest aitab oma sõpru ja sugulasi 95% ja võõraid vähemalt kord kuus 80%. Huvipakkuv järeldus, mida aastataguses uuringus ei täheldatud, on fakt, et suurema sissetulekuga inimesed soovivad rohkem aidata. Ilmselt on see suundumus, mida täheldatakse järk-järgult jõukamaks muutuvates ühiskondades ning jälgida võib jagamise kultuuri kujunemist.

Kõige populaarsem aitamise viis Balti riikides on igapäevaste olukordade lahendamine. Näiteks võib see olla tehniline tugi nagu auto remont või varastatud kaupade tagastamine jne. Sellele järgneb moraalne ja emotsionaalne tugi, mis hõlmab nõustamist keerukate dokumentide täitmisel, samuti spontaanne abi, näiteks tänava ületamisel või raske koti kandmisel.

Õnnelikkuse näitajad tõusevad teid ümbritsevate inimeste aitamisega

Uuringu käigus ilmnesid kõige olulisemad emotsioonid, mida inimesed teiste aitamisel tunnevad. Selle aasta uuring kinnitas tõsiasja, et kõigi kolme Balti riigi inimesed muutuvad teisi aidates õnnelikumaks. Väikesed igapäevased sündmused on need, mis lubavad teil oma elus kogeda suurt ja tõelist õnnetunnet. Kuid teiste abistamisel kaasnevad õnnetundega ka sellised emotsioonid nagu pädevus, tänulikkus ja inspiratsioon. 

Kõigi kolme Balti riigi elanikud usuvad, et abi on kõige sagedamini tarvis arstiabiga seotud olukordades. Leedu elanikud usuvad, et nad ei aita üksteist piisavalt väikeste igapäevaste asjadega (nt raskete asjade kandmise või uksehoidmisega). Eestis vastanud usuvad omakorda, et nad saaksid üksteisele anda rohkem emotsionaalset abi.

Kolleegidele antav abi on erinev

Me kulutame üle 50% oma elust töökohal, seega mõeldakse kolleegidest, kui teisest perekonnast. Seega aitavad üksteist kõige rohkem kolleegid töökohtades. Uuring näitas ka huvitavaid fakte viiside kohta, kuidas inimesed kolleegide abi tunnetavad. Näiteks asendavad Leedu kolleegid üksteist haiguse ajal, mis võib tunduda enesestmõistetavana, kuid on tegelikult aitamise viis. Eesti töötajad toetavad oma kolleege enamasti emotsionaalse toe andmisega, samas kui Lätis tehakse seda läbi nõu andmise.

Teave If-i aitamisinfo indeksi kohta

If-i aitamisindeksi uuringu andmed koguti 2018. aasta veebruaris, uurides iga Balti riigi 505-st 25-65-aastastest inimestest koosnevat valimirühma. Tulevikus hakkab indeks regulaarselt uurima, kui tihti inimesed üksteist abistavad, samuti abistamise põhjuseid ja seost emotsioonidega. Uuringu eesmärk on määratleda üksteise abistamise kultuuri harjumusi ühiskonnas ning olukordades, kus inimesed on teisi aidanud või vajavad ise abi.

Laadimine...Laadimine...