Gaasiseadmete iseseisev hooldus võib viia eluohtlike õnnetusteni

Enne sügisperioodi tasub korteriomanikel ja -ühistutel õnnetuste ära hoidmiseks lasta kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatavaid gaasisüsteeme ja -seadmeid kontrollida ja hooldada. Viimasel ajal on sagenenud kindlustusjuhtumid, kus seadmete iseseisev parandamine on viinud ohtlike olukordadeni.

Pilt: Scanpix

Gaasiseadmete iseseisev hooldus võib viia eluohtlike õnnetusteni

Toimetaja: Toomas Raag

Enne sügisperioodi tasub korteriomanikel ja -ühistutel õnnetuste ära hoidmiseks lasta kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatavaid gaasisüsteeme ja -seadmeid kontrollida ja hooldada. Viimasel ajal on sagenenud kindlustusjuhtumid, kus seadmete iseseisev parandamine on viinud ohtlike olukordadeni.

Kontrollida tuleks lasta kõiki kodutarbija jaoks tüüpilisemaid gaasiseadmeid nagu gaasiveesoojendi, gaasipliit ja -katel. "Gaasiõnnetuste tagajärjed ei piirdu kunagi vaid ühe korteriga ja põhjustavad ohtu sageli ka naabritele. Kõigi turvalisust silmas pidades tasub seadmete kontroll tellida kõigile korteriühistu korteritele ja seadmetele," rääkis ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko.

Mingil juhul ei tasu kahtluse korral gaasiseadmeid ja -paigaldisi iseseisvalt ilma väljaõppeta hooldama või parandama hakata.

"Hiljuti ühendas ühes korteris remonti teinud inimene omavoliliselt gaasisoojendi parandustööde tulemusena gaasitorustiku veetorustikuga, millele saadi õnneks jaole enne kahju tekkimist," tõi kindlustusekspert näite korteriomanike põhjustatud ohtlikest olukordadest. Lisaks võib gaasiseadmega eluruumides õnnetuse kaasa tuua mistahes remont, mille käigus muutub õhu liikumine eluruumis, näiteks vannitoa ukse või köögikubu vahetus.

Päästeameti statistika kohaselt leiab 73% gaasiavariisid aset hoonetes ning 27% välisõhus. Enamus hoonetes toimuvatest gaasiavariidest juhtub eluhoonetes – üldjuhul korterites või eramutes, aga ka trepikodades.

2018. aasta algusest on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Vingugaasiandurit tuleb sarnaselt suitsuandurile regulaarselt kontrollida, sest vaid korras andur annab häirega märku, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus jõuab inimese tervist ohustavale tasemele.

Päästeamet paneb kõigile inimestele südamele, et gaasitöid ei tohi ise teostada. „Kahjuks võib tuua väga palju näiteid selle kohta, kus hooldamata või ise parandatud seade on ohtu seadnud perede elud. Gaasiseadmeid ja –paigaldisi tohivad paigaldada, kontrollida ja hooldada vaid oma ala eksperdid," ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Gaasiseadmete ja -paigaldiste kontrolli soovitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viia läbi kord aastas. Gaasiseadmete paigalduse ja hooldamisega tegelevate ettevõtete nimed ja kontaktid on leitavad  TTJA kodulehel. Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt.

Kuidas aga käituda siis, kui on tekkinud gaasileke?

  1. Esmalt tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada.
  2. Toimetage võimalikud kannatanud värske õhu kätte. Kui keegi põeb vingugaasi mürgituse sümptomeid: peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine, siis kutsuge kohale kiirabi. 
  3. Lülitage välja kõik soojusseadmed.
  4. Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.

 

Laadimine...Laadimine...