Jurist selgitab: kas tööandja või teenusepakkuja tohivad kasutada Sinu nägu ja sõrmejälgi?

Tehnoloogia kiire areng toob kaasa uusi võimalusi - isiku kiireks ja eksimatuks tuvastamiseks võib kasutada inimese näokuju, sõrmejälge või silmaiirist ehk unikaalseid biomeetrilisi andmeid. Advokaadibüroo Hedman Partners jurist Johanna Rähn selgitab, millega peab arvestama, et biomeetriliste andmete kasutamisel mitte riivata inimese privaatõigusi.

Tarbija Keskkond

Jurist selgitab: kas tööandja või teenusepakkuja tohivad kasutada Sinu nägu ja sõrmejälgi?

Toimetaja: Toomas Raag

Tehnoloogia kiire areng toob kaasa uusi võimalusi - isiku kiireks ja eksimatuks tuvastamiseks võib kasutada inimese näokuju, sõrmejälge või silmaiirist ehk unikaalseid biomeetrilisi andmeid. Advokaadibüroo Hedman Partners jurist Johanna Rähn selgitab, millega peab arvestama, et biomeetriliste andmete kasutamisel mitte riivata inimese privaatõigusi.

Uue tehnoloogia kasutuselevõtt teenuste või töökorralduse uuendamiseks võib tunduda hea lahendus, kuid biomeetriliste andmete kasutamine valedel eesmärkidel võib väga oluliselt rikkuda inimese privaatsusõigusi. “Bomeetrilisi andmeid peetakse eriliigilisteks ehk tavalisest tundlikumateks andmeteks ning nende kogumisel ja töötlemisel tuleb olla eriliselt hoolikas. On väga oluline, et ettevõtted teadvustaks biomeetria kasutamisega seotud riske ja oskaks neid maandada,” sõnas advokaadibüroo Hedman Partners jurist Johanna Rähn.

Kuna inimese biomeetriliste andmete kasutamisega kaasnevad kõrgendatud riskid tuleb esmalt kaaluda, kas sama tulemust on võimalik saavutada inimeste privaatsusesse vähem sekkuvate meetmete abil. “Enne uute tehnoloogiate kasutuselevõttu või teenusega turuleminekut tasub kindlasti mõelda, kas biomeetria kasutamine on vajalik ning kuidas tagada, et andmeid kogutakse nii vähe ja hoitakse nii lühikest aega kui vähegi võimalik,” soovitas Rähn.

Nii tööandja kui ka näiteks spordiklubi või mõni muu teenusepakkuja vajavad töötajate või klientide biomeetriliste andmete kasutamiseks ning töötlemiseks inimese selget, teadlikku ja vabatahtlikku nõusolekut.

“Näiteks töösuhtes ei saa töötaja nõusolekut pidada reeglina vabatahtlikuks, kuna tööandja-töötaja dünaamika on oma olemuselt ebavõrdne ja töötaja võib tunda teatavat survet enda isikuandmete töötlemisega nõustuda,” selgitas Rähn.

Seega tuleks Hedman Partnersi juristi sõnul kontoris, kuhu tahetakse paigaldada sõrmejäljelugejaga turvalukk pakkuda töötajatele teist alternatiivi, mille valimine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi töötajale – näiteks säilitama võimaluse ka uksekaardiga tööle pääseda.

Teistsugune olukord on aga näiteks spordiklubides, kus teenusepakkuja ja kliendi vahel ei ole alluvussuhet ning kliendil on võimalus teenusepakkujat vabalt vahetada. “Teenusepakkuja võib kasutada sissepääsuks inimese biomeetrilisi andmeid, kui selleks on antud selgesõnaline nõusolek,” ütles Rähn. Samal põhimõttel kasutatakse mitmetes veebiteenustes, näiteks finantsteenuste puhul biomeetrilisi andmeid isiku tuvastuseks.

Nõusolekuvormi ei tohi kindlasti n-ö ära peita teenuse üldtingimustesse ning nõusoleku andmiseks peaks inimene tegema eraldi liigutuse, näiteks märkima linnukese nõusolekuvormi.

Tundlike isikuandmete töötlemisel tuleb sellest inimest teavitada ning ettevõtja peab tagama, et inimesel oleks võimalik kontrollida, kuhu ja kellele tema andmeid edastatakse ning soovi korral oma andmete töötlemisest ka loobuda.

Äri- ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo Hedman Partners nõustab teenus- ja tootmissektorit digitaliseerimise protsessides ning toetab oma kliente investeeringute kaasamisel, osanike- ja aktsionärisuhete korraldamises, tehnoloogiaõiguses, ühinemistel ja ülevõtmistel, äriühingute piiriülestel liikumistel, IT-õiguses ning andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes.

 

Laadimine...Laadimine...