Jurist soovitab kinkelepingu asemel testamenti kasutada

"Testament on olemuslikult väga sarnane kinkelepinguga - inimene saab otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta oma vara jätab. Oluline erinevus nende kahe tehingu vahel on just võimalus tehingust taganemiseks," selgitas Eesti Õigusbüroo jurist Kristel Kangilaski.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Jurist soovitab kinkelepingu asemel testamenti kasutada

Toimetaja: Sandra Lepik

"Testament on olemuslikult väga sarnane kinkelepinguga - inimene saab otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta oma vara jätab. Oluline erinevus nende kahe tehingu vahel on just võimalus tehingust taganemiseks," selgitas Eesti Õigusbüroo jurist Kristel Kangilaski.

Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.

Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kinnisvara kinkimiseks kas peresiseselt või siis tuttavatele, kusjuures kinkijale jääb isiklik kasutusõigus kinkeobjekti kasutamiseks kuni oma maise teekonna lõpuni üksnes juhul, kui selles on kinkelepingus notariaalselt kokku lepitud. Viimasel ajal on kinkelepingus hakatud sätestama ka hoolduskohustust, mis tähendab seda, et kinke saajal on teatud kohustused kinkija ees, näiteks toidu ostmine, ravikulude katmine ning kinkija transportimine.

Testamenti saab muuta kasvõi kümme korda päevas

Kangilaski sõnul annab võlaõigusseadus teatud tingimustel võimaluse kinkelepingust taganemiseks, kuid praktikas on kinkelepingust taganemine väga keeruline. "Inimsuhted muutuvad seda keerulisemaks, mida suurem hulk raha või vara on kaalul. Kinkelepingu puhul eeldatakse üldjuhul, et kinke saaja hoolitseb kinke tegija eest ning suhted püsivad head. Paraku oleme juristidena näinud palju olukordi, kus kinkija ja kinke saaja omavaheline läbisaamine on peale kinkelepingu tegemist muutunud ning sellega koos on kinkijal tekkinud soov kinkelepingust taganeda. Ent kui kinkeleping on sõlmitud ja omaniku ülemineku kanne kinnistusraamatus tehtud, siis lepingust taganeda on väga keeruline," sõnas Kangilaski.

Kangilaski soovitab kinkelepingu asemel kaaluda testamendi tegemist, kuna seda on võimalik muuta kasvõi kümme korda päevas. "Testament on olemuslikult väga sarnane kinkelepinguga - inimene saab otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta oma vara jätab. Oluline erinevus nende kahe tehingu vahel on just võimalus tehingust taganemiseks - kinkelepingust taganeda on keeruline ning kulukas, seevastu testamenti saab muuta igal hetkel ning see asjaolu peaks ka testamendi saajaid motiveerima häid suhteid hoidma ning kokkulepitust kinni pidama," lisas Kangilaski.

Kinkeleping on Võlaõigusseaduse § 259 kohaselt leping, milles kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkida võib nii vallasvara, kinnisvara, kui ka õigusi, ent kõige sagedamini kingitakse kinnisvara. Sisuliselt on tegemist ühepoolse tehinguga.

Miks on kinkelepingust raske taganeda?

Kõige suuremaks takistuseks on asjaolu, et kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed kui formaalsed eeldused. Formaalsed eeldused kinkelepingust taganemise korral tähendavad seda, et jälgida tuleb kinkelepingust taganemise tähtaega ning kinkelepingust taganemiseks peab kinkija tegema taganemisavalduse. Materiaalse eeldusena peab esinema alus kinkelepingust taganemiseks. Seda, et kinkelepingust taganemise eeldused on täidetud, peab tõendama kinkija, mis võib praktikas osutuda keeruliseks ning sageli ka võimatuks.

Kui kinkeleping on täidetud, võib vastavalt VÕS § 268 kohaselt kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel: 

1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Lisaks tuleb arvestada, et VÕS § 270 lg 1 alusel kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Laadimine...Laadimine...