Kas Eesti inimesi petnud välismaiseid kelme peetakse ka päriselt kinni?

Kuigi politsei andmetel ei ole sellel aastal petuskeemide arv kasvanud, on petturid leidnud uusi kavalaid viise, kuidas inimestelt raha ning andmeid välja petta. 

Pilt: Pixabay

Kas Eesti inimesi petnud välismaiseid kelme peetakse ka päriselt kinni? (3)

Toimetaja: Toomas Raag

Kuigi politsei andmetel ei ole sellel aastal petuskeemide arv kasvanud, on petturid leidnud uusi kavalaid viise, kuidas inimestelt raha ning andmeid välja petta. 

Veebikonstaabel Maarja Punak ja RIA juhtivanalüütik Lauri Tankler arutlesid populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik otseülekandes uut tüüpi pettuste üle ja jagasid nõuandeid, kuidas end nende eest kaitsta.

Aina rohkem teatatakse juhtumitest,  kus isiklik seade, mida kasutatakse kodus tööülesannete täitmiseks, nakatub inimese teadmata pahavaraga. "Nii töötaja kui ka tööandja saavad tihti sellest teada alles siis, kui inimene naaseb kontorisse, ühendab end töövõrku ning pahavara levib teistesse tööseadmetesse," avaldas RIA juhtivanalüütik Lauri Tankler otseülekande moderaatorile Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhile Mari-Liis Jäägerile.

"Aasta alguses ilmusid järsku ka koroonaviirusega seotud pettused," lisas veebikonstaabel Maarja Punak. Näiteks saatsid petturid inimestele näiliselt Tervisameti nime alt e-kirju, pakkudes saajatele koroonaviiruse vaktsiini. "Petturid leiavad alati võimaluse kuidas panustada inimeste hirmudele," tõdes Punak.

Paljud uued pettused tuginevad ka sellele, et inimestel ei ole võimalik hetkel reisida. "Reisimispiirangute tõttu ei saa näiteks kindlaks teha, et ettevõte, kellega koostööd alustati, on üldse päriselt olemas," tõi Tankler näite. Sama lugu on ka armupettustega – armunud inimesed on valmis saatma suuri summasid kelmidele, kellega nad pole kunagi kohtunud, lootes, et sama rahaga saab kaaslane neile hiljem külla tulla.

Elementaarne digihügieen on ülioluline

Küsimusele, kas Eesti politsei saab üldse välismaal tegutsevaid küberkurjategijaid kätte, vastas Punak: "Eesti omadega saame hakkama. Välismaa petturitega on juba raskem. See ei tähenda aga, et välismaalt pole üldse kedagi kätte saadud."

Näiteks eelmisel aastal pidas Eesti keskkriminaalpolitsei küberkuritegude osakond kinni Rumeenia kurjategijaid, kes olid viimased poolteist aastat erinevate veebilehtede kaudu proovinud saada ligipääsu inimeste pangakontodele ning Smart-ID paroolidele.

 "Sellepärast ei tasuks kunagi mõelda, et miks on mul üldse mõtet politseile pettustest teatada," ütles Tankler. Pikas perspektiivis aitab politseid iga lisainfo. "Siiski tuleks meeles pidada, et me võime ühe pettuse maha võtta, aga alati ilmub mitu uut selle asemele. Seega on petturite tuvastamisest ja peatamisest veelgi tähtsam inimestele elementaarse digihügieeni õpetamine," tõdes Punak.

Kuidas ennast pettuste eest kaitsta?

Vastus on lihtne: tuleks pidevalt uuendada süsteeme ning viirustarkvarasid. Samuti tuleks kasutada mitmefaktorilist autentimist ning mitte korduvkasutada paroole. Neile, kellel ei püsi meeles erinevad paroolid, pakkus Tankler nõu: kasuta paroolihaldurit (Onepass, Keypass jne) – nii on kõik su paroolid turvaliselt ühte kohta salvestatud. Samas tõdesid Punak ja Tankler, et tihti inimesed paroolihaldurit siiski ei kasuta. Seega palusid eksperdid, et inimesed looksid endale vähemalt kolm erinevat parooli - üks tööasjade, üks isikliku meili ja üks sotsiaalmeedia jaoks. Juba siis vähendad suuresti võimalust petturite küüsi jääda!

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...