"Kroonilised haigused nagu südame- ja hingamispuudulikkus ägenevad kuumusega," selgitas Tallinna kiirabibrigaadi juht Jekaterina Pavlova. "Kui on vaja liikuda, näiteks minna apteeki, siis võimalusel võiks valida selleks hommikuse või õhtuse aja."

Jaanilaupäev oli tavapärasest soojem ja kuivem ning sünoptikud ennustavad lähipäevil kuumalaine jätkumist ning õhutemperatuuri maksimumi tõusmist 32 kraadini.

Pavlova sõnul on suvel kuumaga kõige sagedasemad väljakutsed seotud eakate inimestega. “Kroonilised haigused nagu südame- ja hingamispuudulikkus ägenevad kuumusega,” selgitas Pavlova, et eakad inimesed võiksid kuumade ilmadega rohkem varjus olla. “Kui on vaja liikuda, näiteks minna apteeki, siis võimalusel võiks valida selleks hommikuse või õhtuse aja,” selgitas Pavlova, et mida vanem on inimene, seda rohkem esineb kuumade ilmadega pearinglust ning inimene võib kukkuda ning teadvuse kaotada.

Ka rannas on soovitatav käia kellaaegade vahemikus 9-11 või 15-17, kuid mitte keskpäeval kui päike on kõige kõrvetavam. “Päevitus on ju palju ilusam kui sa end ära ei kõrveta, vaid peesitad mõõdukalt ning kasutad päikesekaitsekreemi. Põlenud nahk koorub kiiresti maha,” ei soovita Pavlova end pruuniks saamise eesmärgil päikesel põletada lasta.

Juba põlenud nahka ei soovitata enam vanaema retsepti järgi hapukoorega määrida, vaid põletuse leevendamiseks on apteegis müügil spetsiaalsed geelid, mis nahka rahustavad.

Tuleb tarbida piisavalt vett

Kuumade ilmadega sagenevad ka väljakutsed väikelastele, kes ei oska oma tervislikku seisundit ise hinnata ega väljendada ning ülekuumenemine on kerge tulema. Pavlova sõnul on lapsevanema ülesanne jälgida, et lapsel oleks pea kaetud ning ta tarbiks piisavalt vett. Lisaks peaks lapsega randa minnes kaasas olema päikesevari.

Kui ülekuumenemine siiski peaks tekkima, siis tuleb minna varju ning jahutada end mineraalveega. “Higistades kaotame mineraalaineid, mida peame veega kompenseerima.”

Kiirabibrigaadi juhi sõnul üllatab vahel ka mõni täiskasvanud inimene sellega, et ei ole kursis, mida kuumarabandus tähendab ning kuidas seda vältida. Karastusjoogid selle puhul ei aita ning kõige olulisem nõuanne on tarbida suurtes kogustes vett.

Kuumarabandust võib olla keeruline ära tunda, sest kuumust inimene ise ei tunne. Esimesed sümptomid on enamasti uimasus, higistamise lõppemine ning külmavärinate tekkimine. “Higistamine on meie termoregulatsioon. Kuumarabandus tekibki siis kui kuum ei pääse enam meie kehast välja,” lisas Pavlova, et tekkida võib ka iiveldus ning palavik.

Juunikuine kuumalaine pole tavaline

“Kuumalaine on juba kohal. Kui varem nimetati kuumalaineks seda kui mitu päeva on olnud õhutemperatuur üle 30 kraadi kolmandikul Eesti territooriumist, siis nüüd Eesti Keskkonnaagentuuri Ilmateenistus alandas neid kriteeriumeid ning kuumalaine algab juba siis kui paar päeva on olnud 27 kraadi,” ütles klimatoloog Ain Kallis.

Klimatoloogi sõnul pole kuumalaine juunikuus tavapärane. Enamasti on kõige soojem kuu juuli. “Kuumalainete perioodid on hakanud meie maale sagedamini ilmuma, aga näeme, et ka juunikuus tulevad need juba teist aastat.”

Kuumad jaanipäevad ei ole küll tavapärased, kuid neid on siiski ette tulnud. Klimatoloog Ain Kallis tõi välja, et jaanipäeva kuumarekord 31,2 kraadi on mõõdetud Kuusikul aastal 1936. Ka 2019. aastal oli kuiv jaanipäev, kuid siis oli Tallinnas vaid 22 kraadi.

Eesti ilmastikku nimetab klimatoloog “importilmaks”, sest oleme mõjutatud teistest piirkondadest ning ilma kujundav kõrgrõhkkonna suund on muutlik. “Hetkel on suur antitsüklon meie kandis, kuid kuhu ta edasi nihkub ja mis edasi teeb, on raske öelda. Ka selle aasta jaanipäevaks ennustati vihmast ilma, mis näitab, et ennustused on pidevas muutumises ning pikki prognoose on keeruline teha.”