Liisa Pakosta: au mõiste muutumine soopõhiseks on moodne asi

"Eesti naise väga selge iseotsustamine kõikides oma isikliku elu ja seksuaalasjades on olnud Eesti au ja väärikuse ruumis täiesti iseenesestmõistetav ja täiesti võrdne meestega," ütles võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta Tallinnas Õpetajate Majas peetud isadepäeva konverentsil "Mehe au".

Pilt: Albert Truuväärt

Liisa Pakosta: au mõiste muutumine soopõhiseks on moodne asi

Toimetaja: Meelis Piller

"Eesti naise väga selge iseotsustamine kõikides oma isikliku elu ja seksuaalasjades on olnud Eesti au ja väärikuse ruumis täiesti iseenesestmõistetav ja täiesti võrdne meestega," ütles võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta Tallinnas Õpetajate Majas peetud isadepäeva konverentsil "Mehe au".

"Minu isa oli maailma kõige parem isa, see ei kuulu vaidlustamisele. Kõige muu üle, mis ma räägin, võib vaielda," ütles Liisa-Ly Pakosta.

Pakosta meenutas emeriitprofessor Rein Taagepera tähelepanekut, et Eestis on mehe ja naise au erinevad mõisted. "Taagepera imestas, et kuidas saab siis niimoodi olla, et Eestis peetakse meest, kellel on palju naisi isegi kuidagi auväärseks – see ei ole loogiline, kui samal ajal naist, kellel on palju mehi, ei peeta auväärseks, vaid nimetatakse isegi üsna teistsuguste sõnadega."

Pakosta rääkis, et see on pigem moodne nähtus. Vaadates tagasi ajalukku, midagi sellist ei ole olnud. "Eestis on kuni 13. sajandini olnud ikkagi pigem matrilineaarne ja matrilokaalne ühiskond," selgitas Pakosta. "See tähendab seda, et pärandamine käib naisliini pidi, lapsed jäävad naise juurde elama, majapidamise kese on naise juures."

Sellele viitavad ka meie hauapanused – kui näiteks baitlastel või skandinaavlaste on hauapanused meestel ja naistel erinevad, siis Eesti haudades on need ühesugused, naistel isegi veidi uhkemad.

Pakosta meenutas Põltsamaa kirikuõpetaja Hupeli üleskirjutisi eestlaste elust 1791. aastal: "Tema imestab, et kui Eesti tüdrukul on armuke, kellega ta on aeg-ajalt seksuaalvahekorras, ei peeta teda iialgi hooraks. Neitsilikkuse kaotamisel ei ole eestlaste jaoks mitte mingisugust tähendust. Üleüldise kombe kohaselt magavad poisid ja tüdrukud koos, muuhulgas ka teo tööl olles, ilma et nende au vähemalgi määral kahjustatud saaks. Kui neilt selle kohta küsitakse, vastavad nad, et pole ju midagi kurja teinud ja paljud nende hulgast kinnitavad, et nad tõusevad voodist täpselt niisama ausalt, nagu nad sinna minnes olid."

Hupel täpsustas, et see pole ime, vaid ainult peenutsevatele või iharatele välismaalastele mõnevõrra silmatorkav.

"Esimese öö õigust ei ole Eestis kunagi olnud ja ka isegi pärisorised talunaised andsid mõisniku kohtusse, kui see neid käperdama kippus,“ rääkis Pakosta.Pakosta märkis, et paraku teeme praeguses Eestis vahet ka valetaval mees- ja naisministril, mida ta pidas valeks.

"Need naised, kes Eestis kaevuriteks õpivad, lähevad tööle teistesse riikidesse, sest meil on kaevurid mehed," sõnas Pakosta. "Kas me peame auväärseks seda, kui keegi on olnud osakonnajuhataja ministeeriumis ja siis läheb kooli ühiskonnaõpetuse õpetajaks,“ küsis ta. „Minu üleskutse isadepäeva eel on, et meie kultuuriruumis ei peaks olema soopõhist au. Me peame pidama laste kasvatamist sarnaselt auväärseks nii mehe kui naise puhul."

Õpetajate Majas toimunud isadepäeva konverentsil "Mehe au" võtsid sõna Setomaa endine ülemsootska ja tantsuõpetaja Piret Kriis-Torm, rahvastikuminister Riina Solman, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta, kirjanik Scott Diel, ajakirjanik ja PREP-paarisuhtekoolitaja Hannes Hermaküla, Eesti Kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar, vandeadvokaat Carri Ginter. Paneeldiskussioonis osalesid riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, ühiskonnategelane Riivo Sinijärv, vaimulik ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Heigo Ausmees ning ajakirjanik Jüri Muttika. Päeva modereeris Karmen Maikalu.

Laadimine...Laadimine...