Linnamuuseum kutsub vana suurtükikuuli välja kaevama

Arheoloogiasügise sündmuste raames ootab ajaloosõpru ringkäik vanas kaupmehemajas, kus saab tutvuda maa seest leitud hinnaliste muinasesemetega ja neid ka ise järele teha.

Pilt: Scanpix

Linnamuuseum kutsub vana suurtükikuuli välja kaevama

Ivo Karlep

Arheoloogiasügise sündmuste raames ootab ajaloosõpru ringkäik vanas kaupmehemajas, kus saab tutvuda maa seest leitud hinnaliste muinasesemetega ja neid ka ise järele teha.

Pühapäeval linnamuuseumis algav arheoloogiasügis tutvustab muuseumi aardeid ja sellesuviseid leide. Avaüritustel linnamuuseumi peamajas Vene tänaval näidatakse sel päeval muuseumi kõige vanemaid esemeid, mis on pärit muinasajast. Iga soovija saab neid ka pärast järele teha. 

Arheoloogiasügist korraldav linnamuuseumi pedagoog Made Isak kinnitas, et igav nende juures ei hakka. "Kõik, kes kohale tulevad, saavad teada, millised on linnamuuseumi kõige hinnalisemad ajaloost kõnelevad leiud ja mida nad meile nendest vanadest aegadest jutustavad," mainis ta. Sellele ringkäigule oodatakse kõiki pühapäeval kell 11, aga tegevust jätkub ka muinasaegse keraamika töötoas.

Maapõu annab kinnitust

"Seal saavad osalejad hea ülevaate väga kauge aja keraamikaleidudest," lausus Isak. "Need esemed, mida tutvustame, on täpselt originaalesemete järgi tehtud. Ja ajalooliste näidiste järgi saab igaüks voolida enda versiooni nendest esemetest ning kujutada ette, et selliseid nõusid on tarvitanud meie muistsel iseseisvusajal elanud esivanemad. Tegevust juhendab meie muuseumi arheoloog, kes annab esemete ja nende kasutamise kohta ka selgitusi."

Igaüks saab sel päeval end proovile panna ja arheoloogiks kehastuda. "Kui aarded on üle vaadatud, saab igaüks kühvli ja labida, et proovida olla arheoloog ning kaevata välja mõni põnev ese. Seda saab teha meie töötoas, mis alustab kell 12," rääkis Isak. "Oleme konstrueerinud arheoloogiliste aarete kasti, mida huvilised saavad hakata siin muuseumitoas lahti kaevama."

Kes tihkab kaasa lüüa, saab hea ülevaate, mis võib päevavalgele tulla, kui hakata kaevama keskaegse maja asukohal. "Tuleb välja savikilde ja ka mõned klaasesemed." rääkis muuseumipedagoog. "Kellel veab, see võib leida vanad käärid või tuleraua. Üks õnnelik aga kaevab välja ka rusikasuuruse suurtükikuuli. Siin võimegi ise kogeda, kuidas kild killu haaval hakkavad leiud meile kõnelema oma kaasajast ja ka inimsuhetest, mis tol ajal valitsesid. Arheoloogia on kirjalike teadete kõrval tähtis ajalooallikas, tihti objektiivsem kui mõni kroonika, mis võis kajastada selle kirjutaja vaateid, tõekspidamisi ja sümpaatiat. Need, kes uurivad ürikuid, peavad seal kirjapandule saama kinnitust maapõuest välja tulnud leidudest."

Selgusid keskaja haigused

Sel aastal kaevati Tõnismäel Kosmose kino vastas, kus asus vana Kaarli surnuaed. Sealt tuli Isaku kinnitusel välja väga palju luid ja hämmastav oli just süüfilist põdevate inimeste rohkus. Huvitav oli seegi, et leiti maetuid, keda oli surma järel lahatud. "See oli viimasel aja üks suuremaid keskaegsete inimluude uurimisi ja andis hea ülevaate, mis haigustega inimesed maadlesid ja millised olid üldse tollel ajal terviseprobleemid," selgitas Isak. Kaarli surnuaia inimluudest peab 26. novembril muuseumis loengu Tartu ülikooli doktorant Martin Malve. Loeng on huvitav just selle tõttu, et tänavu suvel päevavalgele toodud inimluud annavad hea ülevaate Tallinna eeslinnade elanike elu-olust.

16. novembril räägib Anu Mänd teemal "Klaas ja kuld – mõnedest Pirita kloostri leidudest kunstiajaloolase pilguga". 7. detsembril annab ajaloolane Maili Roio ülevaate vrakileidudest Tallinna linnas.

Laadimine...Laadimine...