Millega peab arvestama käenduslepingu sõlmija?

"Kui sõbrale või pereliikmele käendajaks ei soovi hakata, võib abivajaja solvuda ning süüdistada sind usaldamatuses," rääkis Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv, kuid lisas, et käendusega nõustudes ning hilisemate probleemide tekkides on olukord kordades hullem.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Millega peab arvestama käenduslepingu sõlmija?

Toimetaja: Moonika Tuul

"Kui sõbrale või pereliikmele käendajaks ei soovi hakata, võib abivajaja solvuda ning süüdistada sind usaldamatuses," rääkis Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv, kuid lisas, et käendusega nõustudes ning hilisemate probleemide tekkides on olukord kordades hullem.

Laenu taodeldes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.

Laenude käendamine on finantsmaailmas tavapärane praktika. Tegemist on laenuandjale lisagarantiiga juhuks, kui laenusaaja ei täida tagasimakse kohustust. Käendusleping annab laenuandjale võimaluse võlgnevus käendajalt sisse nõuda ning vastupidiselt käendajate seas levivale arusaamale ollakse väga varmad seda võimalust ka kasutama.

Käendamine on suur vastutus

Eesti Õigusbüroo jurist Janno Pervi sõnul peab iga käendaja arvestama võimalusega, et võetud kohustus tuleb täita temal endal käendajana.

"Minu enda laualt on läbi käinud mitmeid juhtumeid, kus usaldus on üle olnud ratsionaalsest analüüsist ning riskide hindamisest. Arusaadavalt on see emotsionaalselt üsna raske teema - kui sõbrale või pereliikmele käendajaks ei soovi hakata, võib abivajaja solvuda ning süüdistada sind usaldamatuses. Teisest küljest julgen väita, et stsenaarium, kus ikkagi ollakse nõus käendama ning hiljem tekivad probleemid kohustuse täitmisel, on kordades hullem. Olen abistanud juristina inimesi, kellelt pank nõuab käenduslepingu alusel 70 000 eurot ilma, et see inimene ise oleks seda raha näinud," sõnas Perv.

Perv soovib kummutada veel ühe müüdi, mida käendajad usuvad. "Miskipärast arvatakse, et käendaja kallale minnakse nö viimases hädas alles siis, kui laenuvõtjalt kuidagi raha kätte ei saa. Tegelikult võtab pank sealt kust saab. See tähendab, et kui laenuvõtjal on finantsiliselt keeruline olukord, siis nõutakse kohustuse täitmist käendajalt ja seda ilma pikema jututa," lisas Perv.

4 olulist punkti käendajale järgimiseks:

1) arvesta, et laenu kohustus võidakse sisse nõuda sinult, käendus on laenuga samaväärne rahaline kohustus
2) hinda enda maksevõimet ja sea käendaja vastutuse maksimaalmääraks summa, mida oled suuteline ka reaalselt tasuma
3) tutvu hoolikalt laenuandja poolt ettevalmistatud käenduslepinguga ning palu laenuandjal selgitada kõikvõimalikke nüansse, mis selle lepingu puhul üheselt mõistetavad või arusaadavad ei ole
4) kui tekivad kahtlused ning ebakindlus võetava kohustuse ees, pöördu juristi poole.

Eesti Õigusbüroo on kahe aasta jooksul abistanud 17 000 inimest ning kõige sagedasem põhjus juristi jutule tulemiseks on just võlgnevused.

Laadimine...Laadimine...